/nginx/o/2011/05/14/582336t1hb5d3.jpg)
Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi hinnangul on loodav Euroopa raketikaitsesüsteem ilma Venemaa osaluseta ebaefektiivne ja ohuks regionaalsele stabiilsusele.
Kreml: Euroopa raketikilp on Venemaata mõeldamatu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kremli teatel kirjutas president Medvedev NATO liikmesriikide riigijuhtidele kirja, milles tutvustas Venemaa positsiooni raketikaitse küsimustes. «Euroopa raketitõrjesüsteem saab olla tõeliselt tõhus ja elujõuline vaid siis, kui Venemaa selles võrdselt osaleb,» vahendas Kremli pressiteenistus Medvedevi kirja alliansi liikmesriikide liidritele, vahendas uudistevõrk AFP.
Medvedevi sõnul on oluline, et Euroopasse rajatav raketikaitsesüsteem ei lõhestaks piirkondlikku julgeolekut ning poleks suunatud kummagi poole vastu. Venemaa on ka varem korduvalt andnud mõista, et kui Venemaa raketikaitsekilbist välja jäetakse, kujutab süsteem potentsiaalset ohtu Venemaa julgeolekule ning tuumapotentsiaalile.
Ekspertide sõnul näitab Venemaa samm Moskva kasvavat pahameelt küsimuses, mis on Venemaa ja lääneriikide vahelistes suhetes olnud juba aastaid üheks suuremaks komistuskiviks.
Ühendriikide president Barack Obama otsustas ülemöödunud aastal loobuda raketikilbi osiste paigutamisest Poola ja Tšehhi territooriumile. Seejuures on USA kinnitanud, et uus lahendus luua raketiohu vastu lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Eelkõige on räägitud Iraanist lähtuvast ohust.
Ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen on kinnitanud, et allianss vajab heidutavat ja efektiivset raketikaitsesüsteemi, aga see pole suunatud Venemaa vastu.
Ka on Washington ja NATO avaldanud valmisolekut teha Venemaaga senisest suuremat koostööd, kuid Moskva suhtub koostööpakkumistesse ettevaatlikult, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.