:format(webp)/nginx/o/2018/01/17/7489963t1h6471.jpg)
Peaminister Jüri Ratase kõnet kuulama ja Eesti eesistumist kokku võtma kogunes vähem kui seitse protsenti europarlamendi saadikutest.
Meedia: Ratast kuulas europarlamendis rohkem külalisi kui saadikuid (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile toimunud kokkuvõtvale debatile Eesti Euroopa Liidu eesistumise tulemuste kohta kogunes vähem kui seitse protsenti europarlamendi 751 saadikust. Debati alguseks oli kohal vaid 30 parlamendisaadikut.
Pärast Ratase 11 minutit kestnud kokkuvõtlikku kõnet oli saalis juba 40 saadikut. Junckeri kõneks ei olnud kohalviibijaid rohkem kui 50, mis moodustab 6,7 protsenti saadikute koguhulgast.
Eesistumist kokkuvõtvat debatti jälgis rõdult rohkem europarlamenti külastavaid õpilasi kui saalist saadikuid.
Belgia Roheliste parlamendisaadik Philippe Lamberts selgitab vähese huvi põhjuseid: «Need ei ole kõige põnevamad debatid ja ehk ei ole see koht, kuhu me peaksime kõige enam tähelepanu suunama.»
«Me lihtsalt teeme selle käigus tagasivaadet eesistumistele ja räägime edulugudest ja vajakajäämistest. Need ei ole loomulikult kõige erutavamad debatid, mida pidada,» lisas Lamberts.
Suur osa debatist moodustas kiituste vastuvõtt eduka Eesti eesistumise aadressil.
Erinevalt Malta peaministri Joseph Muscati samalaadsest pöördumisest saareriigi eesistumise lõpus, ei teinud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker sel korral ühtki märkust madala osaluse suhtes.
Möödunud aasta juulis Malta eesistumist kokkuvõtval debatil tegi Juncker aga mürgise märkuse, kuulutades peaaegu täiesti tühjale saalile: «Euroopa Parlament on naeruväärne, väga naeruväärne.»
«Ma ei võta enam kunagi sellisest kohtumisest osa,» teatas Juncker toona. Nähtavasti oli ta siiski poole aasta jooksul jõudnud meelt muuta.
Lambertsi kaasmaalane Kathleen Van Brempt, kes kuulub sotside fraktsiooni, ütles, et saadikute vähese huvi põhjuseks oli nende tihe töögraafik.
«Strasbourgis, kus need kohtumised toimuvad hommikust hilisõhtuni, on võimatu meil kõigil kohal olla. Meil on teised kohtumised,» selgitas Van Brempt, kes juhtis tähelepanu ka sellele, et saadikud peavad pendeldama Brüsseli ja Strasbourgi vahel.
«Kui meie parlament oleks ühes kohas, toimuksid iga nädal fraktsioonide ja komisjonide kohtumised ning ka plenaaristung iga nädal,» lisas Van Brempt. «Siis saaks korraldada igal nädalal olulise debati teemal, mis on hetkel oluline ja siis plenaardebatid oluliste seadusandlike failide üle.»
Lambertsi arvates tuleks arutada, kas eesistumist kokkuvõttev debatt on üldse vajalik, kuid ta tõi positiivsena välja võimaluse küsida valitsusjuhilt küsimusi.
Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste fraktsiooni liider Gabi Zimmer tegi ettepaneku, et edaspidi võiks samal debatil arutada nii lõppenud kui ka alanud eesistumise üle. Eestilt teatepulga üle võtnud Bulgaaria peaminister Boiko Borisov andis ülevaate eesistumise plaanidest eile päev pärast Ratase kokkuvõtet.
Parlamendi suurim Rahvapartei fraktsioon ei soovinud EUobserverile kommenteerida, miks nii vähe nende saadikuid üleeile kohal viibis. Liberaalid ning Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa fraktsioon polnud väljaande kommentaarisoovile vastanud.
Parlamendi suuruselt kolmas Euroopa Konservatiivide ja Reformistide parteipere esindaja Jan Krelina teatas, et saadikud otsustavad ise, kas nad jälgivad debatti saalist või teevad seda ülekande vahendusel.
Ainsana ei võtnud Ratase kõne ajal sõna Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni esindaja. Parteipere pressiesindaja Tom Vandendriessche´i sõnul oli põhjuseks asjaolu, et saadik, kes pidi sõna võtma, haigestus. Ülejäänud fraktsiooni saadikutel olid samal ajal aga muud kohustused.
EUobserveri teatel on saadikute vähene huvi plenaaristungite vastu olnud probleemiks aastaid. 2010. aastal loodi selle probleemiga tegelemiseks ka spetsiaalne parlamendi töögrupp.