/nginx/o/2018/01/17/7490713t1h8f9d.jpg)
Täna koguneb Kataloonia parlament esimest korda pärast 83-päevast pausi istungile. Küsimus on selles, kuidas kaasatakse valitsemisprotsessi Belgias eksiilis olev Carles Puigdemont.
Kas Kataloonia saab hologrammpresidendi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna koguneb esimesele istungile uuesti valitud Kataloonia parlament, kus on taaskord ülekaalus iseseisvusmeelsed poliitikud. 135 kohast 72 on kokkuleppele jõudmise korral koalitsiooni moodustamiseks täiesti piisav.
Seega juhtub kaks tähelepanuväärset asja. Esiteks valitakse parlamendi juhatus, mis saab tõenäoliselt koosnema eraldumismeelsetest poliitikutest.
Teiseks peab see kogu määrama ametisse tulevase presidendi. Sellega võib aga tekkida väike probleem, kuna tõenäoliselt saab selleks taaskord tagandatud president Carles Puigdemont.
Paraku asub Puigdemont eksiilis 800 kilomeetri kaugusel Belgias, kust naasmise korral ootavad teda süüdistused riigireetmises ja mässus ning kuni 30 aasta pikkune vanglakaristus.
Puigdemonti meeskond usub, et president saab valitseda ka kaugemalt, kasutades selleks vajadusel Skype`i või sotsiaalmeediat. Sellise mõtte tõttu on Puigdemont teeninud Hispaania meedias juba hüüdnime «hologrammpresident».
Veelgi enam – tagandatud presidendi meeskonna sõnul on selleks loodud pretsedent näiteks USA riigipea Donald Trumpi Twitteri-valitsusega, kus president paljusid olulisi otsuseid sotsiaalmeediakanali kaudu edastab.
Hispaania peaminister Mariano Rajoy on aga hoiatanud, et Puigdemonti tagasivalimise korral võetakse Kataloonia uuesti otsevalitsemise alla.
Katalaani parlamendinõukogu on väitnud ka, et Hispaania põhiseaduse kohaselt ei ole lubatud presidendil eksiilist valitseda.