Islamiäärmuslusega seotud vangide rünnakud on toonud Prantsusmaal kaasa juba kolmandat päeva kestnud streigid, millega loodetakse juhtida tähelepanu radikaliseerunud vangidega töötamise raskustele.
Prantsuse vanglad on islamiradikaalidega kimpus (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud viimasel kahel aastal 240 inimelu nõudnud rünnakute planeerijatest olid seotud vanglates lokkavate isalmistlike võrgustikega. Radikaliseerunud vangide erikohtlemine ja nende usulevitamise takistamine on olnud pikalt vanglate prioriteet, kuid on seni andnud kaheldavaid tulemusi.
«Deradikaliseerumismeetmed seati sisse väga kiiresti ja nendes on palju vigasid,» sõnas hiljuti küsimusega tegelevat komisjoni juhtinud rahvaesindaja Esther Benbassa.
Esmaspäeval ründas Edela-Prantsusmaal asuva Mont-de-Marsan` vangla kinnipeetav valvureid pärast seda, kui metallidetektorid tema spordikoti peale tööle hakkasid. Intsidendis sai viga seitse valvurit, muuhulgas murti ühel vanglatöötajal ninaluu.
Justiitsministeeriumi sõnul ei olnud kinnipeetav vangistatud terrorismisüüdistuste alusel, kuid kuulus radikaliseerumises kahtlustatavate hulka.
Eile ründas Tarasconi vangla radikaliseerunud kinnipeetav valvurit, põhjustades talle raskeid kehavigastusi, mille järel tuli valvur haiglasse toimetada. Selliseid näiteid on tuua veel häirivalt palju.
«Meil ei ole piisavalt inim- ega varustusressursse sellega toime tulemiseks. Meil pole radikaliseerunud kinnipeetavate kohtlemiseks vastavat väljaõpet,» sõna vanglate liidu esindaja Guillaume Pottier.
«Küsimus, mis ikka ja jälle tõstatub – me riskime oma eluga 1500 euro eest kuus,» märkis valvurite liidu ametnik Martial Delabroye. Nüüd on vangivalvurid alustanud üleriigilist streiki.
Prantsuse vanglates viibib umbes 500 terrorismis süüdistatavat isikut ja ligi 1200 vangil on tuvastatud ekstremistlikud vaated.
Kui seni on olnud valitsuse poliitika näinud ette radikaliseerunud kinnipeetavate eraldamise, siis nüüd on katsetatakse ka erinevate deradikaliseerimisprogrammidega.
Paljud riigi vanglad on aga ülerahvastatud ja valitsuse senine pole olnud kuigi edukas.
«Inglise keele klassid, jooga, geopoliitilised õpingud, intervjuud – see on kõik väga tore aga tulemusi pole eriti ette näidata,» sõnas Benbassa. «Me peame hakkama radikaliseerunud vange eraldama ja otsima programme ja inimesi, kes suudaksid tegelikke muutusi luua.»