Venemaa on astumas järgmist sammu Läänest sõltuvuse vähendamisel, asudes juurserverite rajamisega oma internetisüsteemi looma. Ekspertide sõnul on selline samm aga üsna mõttetu.
Kas Venemaa asub iseseisvat internetti looma? (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetivabadus on Venemaal teinud kindlat allakäiku: inimesi vangistatakse sotsiaalmeediasse postitamise eest ja VPN-teenustele kehtivad karmid piirangud, kuid tundub, et kõige drastilisemad sammud on alles ees.
President Vladimir Putin andis möödunud aastal käsu alustada uute iseseisvate juurserverite rajamist, millega on võimalik ekspertide sõnul nn oma internett rajada.
Selle põhjus on USA ja Euroopa Liidu juhtpositsioon internetitegevuse kontrollimisel, milles Venemaa näeb ohtu oma enda turvalisusele.
Oma juurserverite omamine muudaks presidendinõunik Igor Stšegolevi sõnul Venemaa sõltumatuks välisvaatlejatest nagu International Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN) ja vähendaks võimalust, et välisriigid võiksid võrgusüsteemide toimimisse sekkuda.
Putin kardab, et ka Venemaad võivad oodata samasugused internetikatkestused nagu on tabanud Süüriat ja Põhja-Koread, mille taga oli Stšegolevi sõnul Washingtoni käsi. USA ei ole sekkumist kinnitanud.
Venemaa ei plaani nõuniku sõnul küll internetti täielikult sulgeda, vaid lihtsalt välismõjude sekkumise korral teenuste töö tagada.
Endine järelvalveorgani ICANN liige Wolfgang Kleinwächter märgib, et Moskva ei ole rahul sellega, et riikidel on ICANNi juures ainult nõustav roll ning erinevalt ÜRO Julgeolekunõukogust ei ole riikidel seal püsivat vetoõigust. Kleinwächter lisas, et Moskva võib sellise sammuga omamoodi kübersõjaks valmistuda.
Samas ei leia Kleinwächter, et Vene juurserveril erilist mõtet oleks – Venemaa väidab, et USA saab riigi internetiühenduse sulgeda, kuid kübereksperdi sõnul on see ajuvaba.
«Isegi kui USA presidendil oleks kontroll A juurserveri üle – mida tal ei ole –, siis Vene domeenide andmete kustutamine ei ole loogiline, kuna need eksisteerivad ka kõigis teistes juurserverites ja alaserverites,» selgitas Kleinwächter.
«Mingit lülitit ei ole olemas,» märkis ka ICANNi vanemametnik David Conrad. Teoorias võiks USA valitus sundida ICANNi .ru domeeni USA-s asuvatest juurserveritest eemaldama, kuid sel ei oleks muud mõju peale ühenduste aeglustamise, kuna teistes juurserverites ja Venemaal asuvates alaserverites on need endiselt olemas.
Kogu internetisüsteem baseerub vastastikusel usaldusel ja Conrad usub, et kui USA valitsus midagi nii hullumeelset teeks, kaotaks see usalduse täielikult.
Samuti oleks globaalsele turule ja kommunikatsioonisüsteemidele põhjustatud kahju oluliselt suurem kui igasugune võimalik saadav tulu.
Tehniliselt võib Venemaa oma juurserveri rajada, kuid inimeste veenmine seda kasutama hakata oleks keeruline. «Hiina näiteks ei hakkaks kindlasti seda pooldama,» märkis Kleinwächter.
Moskva blogijal Alexander Plustševil on aga teine selgitus: internetiserverite ehitamine on lihtsalt väga tasuv töö.