/nginx/o/2018/01/19/7497619t1h5c1f.jpg)
Vene võimud korraldasid opositsioonijuht Aleksei Navalnõi staapides läbiotsimise ja konfiskeerisid lendlehti.
Vene võimud puistavad Navalnõi valimisstaape
19. jaanuar 2018, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin on politseinikud ja manukad. Politsei võttis ära üle tuhande lendlehe, praegu koostatakse ülevaatuse protokolli,» ütles Tjumeni staabi esindaja Aleksandr Kunilovski uudisteagentuurile Interfax.
Tema sõnul tulid politseinikud staapi, sest neile tuli kaebus seadusvastase kihutustöö kohta. Eile otsiti läbi ka Navalnõi staap Kaliningradis ja Samaras.
Так сейчас выглядит штаб #Забастовка в Самаре. 5 ментов (не полицейских же) подкараулили на выходе, ворвались в штаб, взломали дверь склада - https://t.co/zW9lPlSFOQ pic.twitter.com/MoEOhwGEJU
— Katerina Gerasimova (@volgaletom) January 18, 2018
«Läbiotsimine leidis aset eile õhtul. Politseinikud võtsid ära 130 lendlehte, et kontrollida neid äärmusluse osas,» ütles Interfaxile staabi juht Oleg Aleksejev täna.
Eile kaebas Navalnõi Vene põhiseaduskohtusse presidendi valimise seaduse, sest see on tema arvates vastuolus põhiseadusega.
Ta palus põhiseaduskohtul tunnistada presidendivalimiseseadus põhiseadusega vastuolus olevaks osas, mis kehtestab lisapiiranguid passiivsele valimisõigusele.
Varem keeldus keskvalimiskomisjon registreerimast Navalnõid presidendikandidaadiks, sest tal on kehtiv kriminaalkaristus.
Navalnõi vaidlustatuga sarnast normi on põhiseaduskohus arutanud juba kord varem valimisseaduse vaidlustamise raames. Mõlema seaduse vaidlustatud normid on ühesugused ja kohtu seisukoht nende osas ei ole muutunud, mistõttu keeldus põhiseaduskohus Navalnõi kaebust arutamast.
«Erinevalt hageja arvamusest, et föderaalseadused ei saa kitsendada kodanike passiivset valimisõigust presidendivalimistel, on taolise piirangu sisseviimine eriti tähtis, sest võimalus valida sellesse ametisse isik, kes on mõistetud vangi raske või eriti raske kuriteo eest ja kellel on kehtiv kriminaalkaristus taolise kuriteo eest, kätkeb suurt ohtu õigusriiklusele ja demokraatiale,» ütles kohus eile.