/nginx/o/2018/01/19/7498259t1h6fa0.jpg)
Saksa parlamendisaadikud on võtnud vastu täiendavad meetmed antisemitismiga võitlemiseks. Üks võtmefiguure selles saab olema antisemitismivolinik.
Saksamaa saab antisemitismivoliniku (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa Liidupäev võttis vastu eelnõu, millega karmistatakse antisemitismi vastaseid seadusi. Antisemitismivoliniku ametikoha loomist pooldasid nii kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Sotisiaaldemokraadid, Vabad Demokraadid kui Rohelised.
Paremäärmuslik AfD oli kavale vastu ja vasakpartei Die Linke puudus hääletuselt.
Antisemitismi vastases eelnõus märgitakse, et ehkki põhiline antisemitismi allikas on jätkuvalt paremäärmuslus, siis probleemi süvendab ka immigratsioon Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast.
Sotside asejuhi Kerstin Griesse sõnul on äärmiselt murettekitav, et üks koolides enim kasutatavaid solvanguid on «juut».
AfD liige Beatrix von Storch teatas aga, et peamised antisemitismi õhutajad on Saksamaal elavad moslemid, kes on kutsunud üles juutide süstemaatilisele väljasaatmisele. Vabade Demokraatide saadik märkis, et Stroch ignoreerib probleemi oma enda parteis.
CDU parlamendifraktsiooni juht Volker Kauder sõnas hommikuprogrammis «Morgenmagazin», et on häbiväärne, et juutide asutused vajavad pidevat politseikaitset ja rahva esindajad ei saa end ilma hirmuta avalikult juudina identifitseerida.
Hiljutine avalik Iisraeli lippude põletamine seoses Donald Trumpi otsusega tunnistada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana tõstis antisemitismi probleemi taaskord teravalt päevakorda.