Egiptuse president Abdel Fattah al-Sisi teatas reedel riiklikus telekanalis edastatud kõnes ametlikult, et kandideerib uuesti märtsis toimuvatel presidendivalimistel.
Egiptuse president teatas ametlikult kandideerimisest uueks ametiajaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Ma tahan teatada oma kandideerimisest vabariigi presidendi ametikohale," ütles Al-Sisi.
Presidendivalimiste kampaania algab 24. veebruaril ja kestab 23. märtsini. Prognooside kohaselt võidab Al-Sisi kindlalt juba esimeses voorus.
Enam kui 500 Egiptuse parlamendi 596 liikmest allkirjastas eelmisel nädalal "soovitused" president Al-Sisi tagasivalimise toetuseks veel enne, kui ta oli ametlikult enda kandideerimisest on teatanud.
Põhiseaduse kohaselt on presidendiks kandideerimiseks vaja koguda ametlik soovitus vähemalt 20 valitud seadusandjalt või 25 000 soovitust valijatelt. Viimase puhul tuleb kokku saada vähemalt 1000 soovitust Egiptuse 29 provintsist viieteistkümnes. Ootamata ära Al-Sisi palvet ruttasid parlamendiliikmed soovitusi ise pakkuma.
Nädal tagasi teatas kandideerimisest presidendivalimistel Egiptuse endine kindralstaabi ülem Sami Annan.
Al-Sisi tagasivalimine tundub olema kindel, kuna teistele kandidaatidele on avaldatud jõulist survet loobumiseks.
Endine peaminister ja õhujõudude erukindral Ahmed Shafiq, kes 2012. aastal kaotas napilt Morsile, otsustas mitte valimistel osaleda. Teine kandideerida lootnud sõjaväelane armeekolonel Ahmed Konsowa mõisteti sõjaväetribunalis poliitilise tegevuse eest kuueks aastaks vangi.
Tuntud inimõiguslane Khaled Ali aga kaotas mullu septembris apellatsiooni süüdimõistmise vastu ebasündsa žesti tegemise eest avalikkuses.
Al-Sisi valiti presidendiks 2014. aastal, aasta pärast tema juhitud sõjalist riigipööret, millega kukutati valitud islamistlik president Mohammed Morsi.
Egiptuse kohus mõistis kukutatud islamistist presidendi Morsi koos 19 teise süüalusega detsembris kohtunike solvamise eest veel kolmeks aastaks vangi. Morsi on juba kahel varasemal istungil mõistetud vangi 45 aastaks.
Sestsaadik, kui sõjavägi massimeeleavalduste järel Morsi kukutas, on vahistatud ja kohtu alla antud tuhandeid islamiste.