Mehhikos tapeti mullu rekordiliselt palju inimesi

Mehhiko politseinikud patrullimas. Foto: Enric Mart/Scanpix

Mehhikos pandi mullu ühtekokku toime rekordilised 25 339 tapmist, ilmnes eile avaldatud ametlikest andmetest.

Siseministeeriumi sõnul tapeti detsembris 2219 inimest. Võimud hakkasid sellekohaseid andmeid koguma 1997. aastal ning senine rekord oli pärit 2011. aastast, mil tapeti 22 409 inimest.

Kui 2016. aastal tapeti Mehhikos iga 100 000 elaniku kohta 16,80 inimest, siis mullu oli see näitaja 20,51.

Mehhiko on hädas narkovägivallaga, mille tagajärjel on elu jätnud umbes 200 000 inimest sestsaadik, kui endise presidendi Felipe Calderoni kabinet 2006. aasta detsembris sõjalise uimastivastase operatsiooni välja kuulutas.

Kriitkute hinnangul on see üksnes suurendanud mõrvade ja rünnakute hulka.

Andmetest ei selgu, kui suur osa tapmistest on seotud organiseeritud kuritegevusega, kuid ekspertide hinnangul suurem enamus, sest valdavalt on veretööd aset leidnud piirkondades, kus narkokartellid aktiivselt tegutsevad, nagu lõunaosariik Guerrero ja idaosariik Veracruz.

Politseinikud ja sõdurid patrullimas. Foto: HECTOR GUERRERO/AFP/Scanpix

Läinud aastal jõudis vägivald ka varem suhteliselt rahulikesse osariikidesse, nagu Baja California Sur, Colima ja Guanajuato.

Analüütikute hinnangul on see seotud hulga uute rakukeste tekkega pärast suuremate narkokartellide juhtide kinnivõtmist.

Kuritegelikud rühmitused on ka mitmekesistanud oma tegevust kütusesmugeldamise, väljapressimise ja inimröövidega.

Probleemi lahendamiseks kiitis Mehhiko kongress läinud nädalal vastuolulise sisejulgeolekuseaduse, mis muutis ametlikuks sõjaväe rolli sisejulgeolekus.

See samm tõi kaasa inimõigusorganisatsioonide kriitika. ÜRO inimõigusjuht Zeid Ra'ad Al-Hussein ütles varem sel kuul, et see võib nõrgestada tsiviilvõimude motivatsiooni täieliku vastutuse võtmiseks õiguskorra tagamisel.

Võimuesindajad transportimas narkoparun El Chapot. Foto: Dario Lopez-Mills/AP/Scanpix