Film: Leningradi blokaad andis Putinile kuldse geeni (5)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin valmistub õigeusu kirikupühal jääauku minema.
Vladimir Putin valmistub õigeusu kirikupühal jääauku minema. Foto: ALEKSEI DRUŽININ/AFP/SCANPIX

Uus Vene film väidab, et ligi 900 päeva kestnud Leningradi blokaad tekitas ellujääjatele erilise pärandatava geenimutatsiooni, mille tunnusteks on ka loomupärane kodanikuvastutus. Üks nn kuldse geeni kandjatest on ka Venemaa president Vladimir Putin.

Lennukas teooria kõlab nagu halva b-kategooria ulmefilmi materjal, kuid Venemaal on sellest kõnelev linateos jõudnud suurtele ekraanidele.

Kuluuriministeeriumi ja riigiduuma ametnikud ning Teise maailmasõja veteranid said võimaluse osaleda eksklusiivsel suletud linastusel, millega tutvustati uut filmi «Blokaadi veri ja geneetika».

Eleonora Lukjanova vändatud linateos tõstatab küsimuse, miks on suur osa Peterburi elanikest koondunud ühte käitumuslikku gruppi, ilma, et neil oleks teadaolevaid ühiseid esivanemaid. Vastu on loomulikult see, et kõigil blokaadis ellujäänutel on tekkinud sama geenimutatsioon.

Film väidab, et geeni kandjatel on kõrgendatud vastutus riigis ja linnas toimuva eest, kirjutab väljaanne Novaja Gazeta. Teoses tuuakse välja loetelu tuntud linnakodanikest, kelle hulka kuulub ka üheksa aastat pärast blokaadi lõppu 1952. aastal sündinud Vladimir Putin.

Teised äramärgitud on näiteks Vene õigeusu kiriku ülemvaimulik ja Sergei Mironov, Õiglase Venemaa erakonna esimees ja filmi suursponsor.

«Ma olen uhke, et mina ja partei võtsime nii aktiivse rolli filmi loomise juures,» vahendab Mironovi sõnu Novaja Gazeta.

Putin ise on avalikult kirjutanud ja rääkinud oma vanemate ja lähedaste üleelamistest, kellest mitmed, näiteks tema vanem vend, blokaadi ajal surid.

Film rõhutab Peterburi sünnitusabi ja günekoloogiainstituudi teaduri Oleg Glotovi väiteid, mille kohaselt ilmnes blokaadi üle elanud inimesi uurides, et neil on välja kujunenud kolm geenimuutust, mida seostatakse näljatingimustes olevate inimeste efektiivsema ainevahetusega.

Geneetik Stephen O'Brien kommenteeris väljaandele Science, et leiud on küll huvitavad, kuid märkis, et ellujäänute vähene hulk teeb tulemuste interpreteerimise äärmiselt keeruliseks.

19. jaanuaril tähistati Leningradi blokaadi murdmise 75. aastapäeva. 872 päeva kestnud Saksa ja Soome vägede piiramine oli üks ajaloo pikimaid ja ohvriterohkemaid. Mõned allikad väidavad, et blokaadi käigus suri nälja, haiguste, külma ja mürsutule tagajärjel ligi miljon Leningradi elanikku.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles