Soome asub kodusõja ohvreid ümber matma (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punaste kantsiks olnud Tampere linn pärast valgekaartlaste pommitamist.
Punaste kantsiks olnud Tampere linn pärast valgekaartlaste pommitamist. Foto: War/Scanpix

Heinola linna võimud loodavad taasavada Soome kodusõja aegse massihaua ja matta surnud kombekohaselt ümber surnuaedadesse.

Helsingist 140 kilomeetrit põhja pool asuva Heinola massihaud asub praegu keset tööstuslinnakut ning seda tähistab ainult kiviplaat.

Kuigi Saksamaa toetusega valged maeti surnuaedadesse, ei saanud taanduvad Nõukogude Liidu toetusega punased samasuguse austuse osaliseks ning nende surnukehad maeti massihauda.

Nüüd on linnavalitsuse ja tööstusfirma koostöös sündinud mõte 300 kommunistlikku sõdurit tuvastada ja matta nad eraldi kirstudes linna kolme surnuaeda.

See ülesanne ei saa olema kerge ja kindlasti mitte odav.

«Maetud isikute tuvastamine võib olla väga keeruline,» sõnas sõjaajaloolane Jukka Kulomaa, lisades, et sõdurid olid pärit laialt Lõuna-Soome asualalt.

Kuid hoolimata tõenäoliselt kuni sadade tuhandete eurode suurusest kulust arvab muinsuskaitseameti esindaja Olli Soininen, et lahkunuid tuleks austusega kohelda.

Soome tähistab sel aastal saja aasta möödumist Nõukogude toetusega punaste ja Saksamaa toetusega valgete vahelisest kodusõjast, milles hukkus ligikaudu 39 000 inimest.

Aastaid pärast konflikti oli Soome ühiskond sõjaaegsete piiride alusel lõhestatud: kummalgi poolel olid oma noorteühendused, spordiklubid ja isegi poed. Inimesed pidid olema ettevaatlikud sellega, millistel üritustel osalesid, et mitte jätta muljet valest poliitilisest kuuluvusest.

Yle korraldatud uuringust selgub, et kodusõda on endiselt soomlaste seas lahkhelide põhjustajaks. Kõige suurem eelarvamus on see, et vasakpoolsete vaadetega inimesed on endiselt kommunistide toetajad ja parempoolsed toetavad valgeid.

Kuigi küsitluse kohaselt arvab enamik soomlasi, et valgete tegevus oli õigustatud, leiab kaks kolmandikku vastanutest, et ka nemad oleks tulnud oma sõjajärgsete tegude eest vastutusele võtta.

Pärast sõda hukati või näljutati surnuks 20 000 punast, mida on kaks korda rohkem kui lahingutegevuses hukkunuid kommunistide toetajaid.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles