Dombrovskis on Läti kaitseväe reformi üle uhke

Valdis Dombrovskis Foto: SCANPIX

Kuigi Eestis võib see teema debatti tekitada, on Lätil põhjust olla uhke edukalt ajateenistuselt kutselisele kaitseväele üle minemise üle, leidis lõunanaabrite peaminister Valdis Dombrovskis laupäeval Postimehele antud intervjuus.

Kui palju 20 aasta tagused traagilised sündmused tänastele lätlastele tähendavad? Kui palju te nende möödumisest tänavu talvel rääkisite?

Seda sündmust tähistati päris laialdaselt. Meil toimus tänavu jaanuaris terve rida mälestusüritusi, mälestustuledega kohtades, kus seisid barrikaadid, mälestati toonaste päevade ohvreid. Ja ma arvan, et see on siiani Läti inimeste elavas mälestuses ja väga emotsionaalne hetk.

Arvestades, et Lätis elab siiani suur rahvusvähemus, mida te arvate, kas kõik Lätis näevad neid  sündmusi nüüd samamoodi? Või leidub ikka asju, mis vajaksid rahvuslikku lepitust?

Väga suuri vastuolusid Lätis nende sündmuste ümber pole. Suurem osa ühiskonnast ja erinevatest rahvustest näevad neid sündmusi samamoodi.

Loomulikult leidub alati inimesi, kes jäävad erinevale arvamusele. Meie toonane kommunistliku partei liider, kes toetas toona ka putši ja nii edasi, igatseb tõenäoliselt jätkuvalt heade Nõukogude aegade järele ja kaebab halva iseseisvuse üle, kuid suurem osa inimestest tundub seda nägevat samamoodi.

Kas kõigi Lätis elavate inimeste jaoks on suudetud luua Läti identiteet ja kas läti keelt emakeelena mitterääkivad inimesed näevad end piisavalt seotuna Läti riigiga?

Loomulikult on see väga individuaalne. Neist enamiku kohta ütleksin ma jah. Me jätkame ka oma integratsiooniprogrammiga, sest see on jätkuvalt suur teema. Kuid loomulikult on see järk-järguline protsess, mis nõuab aega ja kannatlikkust, kuid ma arvan, et me liigume õiges suunas.

Kas koolireform, mille teie mõningaste raputustega ära tegite, nüüd toimib?

Koolireformi, mis puudutab vähemuskeelseid koole ja osaliselt lätikeelset haridust, viisime jõusse 2004. aasta 1. septembrist. Jah, mõningast raputust oli, kuid nüüdseks on see suhteliselt laialdaselt vastu võetud ja suuremaid vastuolusid selles küsimuses pole.

Kas on midagi, mida te teeksite nagu eestlased või leedulased, kui teil oleks võimalik muuta viimase 20 aasta ajalugu?

Naabritelt on alati palju õppida. Hea asi, mida saaksime eestlastelt õppida, oleks mõistlik eelarvepoliitika, mida meil polnud ning mis oli tõenäoliselt üks asi, mis Eestit, Lätit ja Leedut hiljutise kriisi ajal üksteisest eristas.

Leedulased olid mõnevõrra edukamad oma suurte tööstusettevõtete kaitsmisel ja nende moderniseerimisel nii, et nad olid võimelised säilitama osa laiemast Nõukogude ajast pärinevast tööstusbaasist. Ja nad tegid ka rohkem koostööd põllumajandus- ja toiduainetootjatega, mis on omakorda seotud jaekaubandusega. Selle tulemusel on näiteks Eestis ja Lätis suured Maxima poeketid ning Lätil oma suuri poekette pole, meil domineerivad teised.

Aga milliseid Läti eeskujusid pakuksite te eestlastele ja leedulastele?

Ennast kiita on alati raskem. Kuid loomulikult on teatud sektoreid, kus olime suhteliselt edukad. Näiteks Riiast piirkondliku lennunduskeskuse kujundamises. Ning kuigi ma tean, et see on Eestis suhteliselt vastuoluline teema, on heaks näiteks ka see, kuidas läksime edukalt üle kutselisele kaitseväele.

Samuti haldusreform, omavalitsuste arvu vähendamine. Ka seda näeme edukana; kui seal midagi üldse muuta, siis tuleks reformiga luua veelgi suuremad omavalitsused.

Kas 20 aasta pärast eksisteerib samasugune Balti identiteet, nagu on olemas Põhjamaade identiteet, mis eristaks meie riike teistest piirkondadest?

Ma arvan, et see sõltub suuresti meist endist. Lätis oleme kindlasti Balti identiteedist kõige rohkem huvitatud. Sest Eestis te ütlete mõnikord, et te ei ole Balti riik, vaid hoopis Põhjamaa.

Leedus on samamoodi, nad ütlevad mõnikord, et nad pole Balti, vaid Kesk-Euroopa riik. Meil oleks natuke keerukas öelda, et oleme Põhjamaa või Kesk-Euroopa, mistap peame jääma Baltimaaks.

Aga ma arvan, et Balti identiteedi olemasolu tooks meie piirkonnale kasu ja seda nähtaks tõenäoliselt osana Põhjala-Balti identiteedist, pole kasulik seda kaotada.

Välismaailm näeb meid ka 20 aastat pärast iseseisvuse taastamist enam-vähem sama asjana. Kõigepealt mõeldakse «Baltimaad» ja siis satutakse raskustesse, püüdes eristada, milline riik täpselt kus asub ja mis teda täpselt iseloomustab.

Paljudel praktilisel põhjustel, nagu turismi reklaamimine, on Balti identiteet kahtlemata hea. Eriti meie tutvustamiseks kaugemates kohtades. On raske saada turiste ainult Eestisse, Lätti ja Leetu. Palju lihtsam on neid reklaamida kui Baltimaid ja kombineerida ehk ka Skandinaavia või Peterburiga.

Te juba korra puudutasite seda teemat, aga seoses sellega, et te osalete praegu Tallinnas ka kaitseteemasid puudutaval konverentsil, siis kas te võiksite selgitada, miks Läti on oma kaitsepoliitikas valinud just sellise tee, nagu ta on valinud?

On päris mitu teemat, kui rääkida kaitsepoliitikast. Ja mitte nii väga isegi Läti võrdluses Eesti või Leeduga, vaid see on ka rohkem strateegiline, arvestades meie kohta NATOs. Ma arvan, et me oleme olnud suhteliselt edukad näiteks selles, et saime NATO sees Baltimaadele kaitseplaanid.

Kindlasti kasulik muuta meie ajutine õhuturbemissioon see püsivaks. Me peaksime pürgima selle poole, et kõik kolm riiki mingil määral spetsialiseeruksid. Sest me ei saa kindlasti kõiges olla eksperdid. Me peaksime mõtlema oma spetsiifilistele võimekustele, mida me saaksime pakkuda NATO kollektiivsesse kaitsesse.

Kui minna spetsiifilisemaks, siis ma usun, et alati jääb üles debatt kutselise kaitseväe ja kohustusliku ajateenistuse üle. Meie läksime juba mitu aastat tagasi üle kutselisele kaitseväele. Ja meie arvates on see olnud edukas, sest sõjalised teemad muutuvad järjest enam spetsialiseerituks ja arenenuks ning tänapäeval ei seisne sõjavägi enam mitte niivõrd meeste massis, kuivõrd spetsiifilistes oskustes.

Üks eelis kriisi ajal oli ka see, et me tegime päris märkimisväärseid reforme oma väejuhatustes liikudes kuuelt väejuhatuselt ühele. Ja seda kasutatakse praegu ühe näitena NATOs, millel on oma probleeme väejuhatuste efektiivsusega, väejuhatuste reformiks.

Kas Lätil on kava, millal jõuda oma kaitsekulutustes NATO soovitatud kahe protsendini SKTst?

On päris selge, et peame liikuma tagasi kasvavate kaitsekulutuste juurde. Loomulikult mõjutas kriis, mille ajal pidime oma eelarvet kohandama, kõiki sektoreid, nende seas ka kaitset. Ent kui me kriisist välja jõuame, peame järk-järgult kasvatama ka kaitsekulutusi.

Millal viib Rail Baltica meid Tallinnast Vilniusse?

Otse Tallinnast Vilniusse? Vist mitte kunagi, sest Leedu otsustas viia Rail Baltica läbi oma riigi lääneosa.

Esiteks on olemas Rail Baltica 1, mille puhul valisid leedukad, et see ei lähe läbi Vilniuse, sest kuna see peab välja viima Varssavisse, polnud väga mõistlik viia seda ida poole läbi Vilniuse ja siis tagasi läände. Sestap valisid nad lühima tee, mis oli tõenäoliselt hea mõte.

Rail Baltica 1 puhul on meie eesmärk saada reisirongid liikuma kiirusega 120 kilomeetrit tunnis ja kaubarongid kiirusega 80 kilomeetrit tunnis. Ja paari nädala eest otsustasime meie oma valitsuskabinetis eraldada sellele projektile 43 miljonit eurot, et nende kiirusteni jõuda.

Ja tahaksin loota, et leedulased ehitavad oma poolele ka rööpad. Leedu poolel pole praegu rööpaid [Läti piirini], see on probleem. Nad võtsid Lätti viivad rööpad üles. Loomulikult on küsimus, miks, kuid seda nad tegid ja nüüd lubasid nad need tagasi panna. Hetkel parandame põhimõtteliselt eikuhugi viivat infrastruktuuri, kuid loodame, et raudtee tuleb ka Leedu poolele ja projekt läheb edasi.

Mis saab Baltimaade LNG terminalist?

Me arutasime seda küsimust tänasel (laupäevasel, toim) kolme peaministri kohtumisel.

Mõte on lõpetada uuringud, mida kõik kolm riiki teevad, siis pidada nende põhjal läbirääkimiste ring ning siis vaadata, kas läheb vaja veel piirkondlikku uuringut, mis vaatleb seda projekti ja gaasiturgu kui üht piirkonda. Ja seda võiks kasutada alusena otsuse langetamisel.

Loomulikult võiksime selle otsustada poliitilisel tasemel: tulla kohale ja kaubelda – olgu, meie saame selle, teie saate selle. Aga praegu tegeleme uuringuga.