:format(webp)/nginx/o/2017/12/03/7373123t1h47f8.jpg)
Kreeka kanda oli mullu «ebaproportsionaalne koorem» Euroopa Liidu asüülitaotlusi, mis moodustasid kõikidest ELis esitatud taotlustest 8,5 protsenti, teatas Kreeka varjupaigaamet reedel.
Kreeka kanda oli mullu «ebaproportsionaalne koorem» Euroopa Liidu asüülitaotlusi, mis moodustasid kõikidest ELis esitatud taotlustest 8,5 protsenti, teatas Kreeka varjupaigaamet reedel.
Kokku esitati 11 miljoni elanikuga riigis mullu 58 661 asüülitaotlust. Elanike ja taotluste suhtarvu poolest oli Kreeka ELi liikmesriikidest esimene, ütles amet avalduses.
Ligi pooled taotlused esitati Kreekas viiel Egeuse mere saarel, lisati.
Egeuse meri oli migrantide peamine marsruut ELi kuni Brüssel ja Ankara sõlmisid 2016. aastal kokkuleppe, millega Türgi nõustus piirama riigist lahkuvate põgenike arvu ja võtma vastu sealt ebaseaduslikult ELi suundunud migrante.
Egeuse mere saartel eelmisel aastal esitatud 25 814 asüülitaotlusest rahuldati 20 377 ja 5437 mitte.
Suurem osa taotlejatest ehk 16 396 on pärit Süüriast, neile järgnesid pakistanlased 8923, iraaklased 7924 ja afgaanid 7567 taotlusega.