Ilves soomlastele: NATO-ga ei saa ühineda, kui su ümber juba lõõmavad leegid

Toomas Hendrik Ilves

FOTO: PETRAS MALUKAS/AFP/Scanpix

On poliitiline reaalsus, et Soome ja Rootsi ei liitu lähitulevikus NATO-ga, kuid nimetatud riikide liikmelisus tugevdaks «kogu piirkonna turvalisust», leiab Eesti ekspresident ja mõttekoja Libera liige Toomas Hendrik Ilves.

Ilves kirjutab oma artiklis «We’ll join if it gets serious» (Ühineme, kui asi muutub tõsiseks), et ta on märganud Soome poliitilise eliidi kõnepruugi muutust pärast Soome liitumist EL-iga: enam ei räägita neutraalsusest ning asemele on tulnud «kuulumine läände», vahendab Ilta-Sanomat.

Uute NATO liikmesmaade kogemusele tuginedes kinnitab Ilves, et kui uus kandidaatriik tuuakse NATO nõukogu ette, esitab mõni liikmesriik küsimuse «kas praegu on õige hetk laienemiseks?».

Eriti tõenäoline võib see Ilvese arvates olla olukorras, kui Euroopas on tõsine kriis ja uued liikmesmaad tooksid kaasa kriisi laienemise.

Ilves juhib tähelepanu sellele, et isegi kui NATO nõukogus on kõik uue kandidaadi poolt, võtab  liikmelisuse ratifitseerimine alliansi riikide parlamentides omajagu aega. Kui aga taotleda liikmelisust kriisi ilmnedes, meenutaks see Ilvese meelest olukorda «ostan tulekahju kindlustuse, sest mets mu ümber on juba leekides».

Eesti ekspresident paneb, erinevalt Rootsist, Soomele süüks seda, et Soome ei osalenud aktiivselt Vene vägede Baltikumist äraviimises, «hoolimata märkimisväärsest julgeolekueelisest, mille tõi kaasa 80 kilomeetrit lõuna pool asunud Vene lennuväebaaside lahkumine».

Ilves puudutab oma artiklis ka aega, mil Eesti liitus NATO-ga. Presidendi sõnul oli liitumiseks vajalik MAP-protsess mõeldud agarate Balti riikide pidurdamiseks ning Venemaa välja vihastamist kartvate Saksamaa, Prantsusmaa ja teiste rahustamiseks.

Tagasi üles