Tšehhi venemeelne president jätkab võimul

Tšehhi venemeelne president Milos Zeman valiti tagasi teiseks ametiajaks. Foto: RADEK MICA/AFP/Scanpix

Tšehhi presidendivalimised võitis napilt ametis olev riigipea Miloš Zeman, kel algab nüüd teine ametiaeg, selgus laupäeval ametlikest valimistulemustest.

Venemaa-meelsete avaldustega silma paistnud immigratsioonivastane Zeman sai teises valimisvoorus 51,55 protsenti häältest Euroopa-meelse ja liberaalse vastaskandidaadi Jiří Drahoši 48,44 protsendi vastu, edastas Tšehhi televisioon ametlikke valimistulemusi, kui loetud oli üle 99 protsendi häältest.

Jiří Drahoš. Foto: MICHAL CIZEK/AFP/SCANPIX

Riigitelevisiooni andmeil oli valimisaktiivsus teises voorus 66,55 protsenti, avavoorus käis valimas 59 protsenti valijaist.

73-aastane Zeman ütles laupäeval toetajatele esinedes, et see on tema viimane poliitiline võit, millele ei järgne ühtegi poliitilist kaotust. President lubas jätkata tööd samamoodi nagu seni.

Tšehhi Teaduste Akadeemia endine president Drahoš õnnitles Zemanit valimisvõidu puhul ja tunnistas kaotust, kuid lubas poliitikas jätkata. «See pole läbi,» ütles ta.

Tšehhi presidendivalimiste teine voor toimus reedel ja laupäeval. Valimisjaoskonnad suleti laupäeval kell 14 (Eesti aja järgi kell 15).

12.–13. jaanuaril korraldatud esimeses voorus sai Zeman üheksa kandidaadi seas 38,56 protsenti ja Drahoš 26,6 protsenti häältest.

Kui Zeman esindab väikese sissetuleku ja madala haridustasemega inimesi ja neid, kes elavad maapiirkondades, siis Drahoši toetajad on rikkamad ja hea haridusega linnaelanikud.

Politoloog Jiří Pehe ütles AFP-le, et valimistulemused peegeldavad sügavat vastasseisu Tšehhi ühiskonnas, mis on lõhenenud piki maa- ja linnapiirkondi ning populiste ja liberaale eraldavaid jooni, ja et need eraldusjooned on samasugused kui USAs ja mujal Euroopas.

«Lõhe ei eralda vaid Prahat ja teisi suurlinnu ülejäänud riigist, vaid hõlmab ka maailmavaadete polariseerumist inimeste vahel, kes on välismaailmale ja moderniseerimisele avatud, ja nende vahel, kes on minevikku kinni jäänud,» sõnas Pehe AFP-le, lisades, et pool ühiskonnast kardab välismaailma, globaliseerumist ja sellega kaasnevaid probleeme.

Presidendivalimiste otsustav voor langes ajale, kui riigis kestab seoses peaminister Andrej Babisi vähemusvalitsuse lagunemisega poliitiline kriis. Babisit süüdistatakse Euroopa Liidult toetuse väljapetmises ning parlament on tühistanud tema puutumatuse.

Zeman on Tšehhi president alates 2013. aasta märtsist. Tšehhid valisid toona endise peaministri presidendiks esimestel riigipea otsevalimistel pärast 1993. aasta lahutust Slovakkiast. Eelmised presidendid – Václav Haveli aastatel 1993–2003 ja tema järeltulija Václav Klausi (2003–2013) – valis parlament.

Zeman oli Tšehhi peaminister aastatel 1998–2002.

Alates esimese ametiaja algusest on Zeman oma Vene- ja Hiina-meelsete avalduste, islamivastasuse ja euroskeptilisusega Tšehhit lõhestanud ja seda peegeldavad ka äsjalõppenud valimiste tasavägivased tulemused.

Tšehhi presidendi võim on suuresti tseremoniaalne, kuid riigipea mõju on siiski arvestatav. Tal on õigus nimetada peaministrikandidaat ja kinnitada valitsuse koosseis, nimetada ametisse keskpanga juhatuse koosseis, kohtunikke ja ülikooliprofessoreid, samuti jõustada parlamendis vastu võetud seadusi.

Zeman oli 2015. aasta Euroopa rändekriisi ajal ägedalt vastu Euroopa Liidu enamushääletusega langetatud otsusele jaotada Itaaliasse ja Kreekasse saabunud migrandid kohustuslike põgenikekvootide alusel liikmesriikide vahel. Kuigi Tšehhi on sestsaadik ELi kvoodisüsteemi alusel vastu võtnud vaid 12 migranti, oli ränne neil valimistel üks peamisi kampaaniateemasid.

Ametis jätkav president on nimetanud toonast rändekriisi organiseeritud sissetungiks Euroopasse ja väitnud, et moslemeid on võimatu lõimida.

Zemani kampaania hirmutas rahvast immigrantidega, seostades nende saabumist Drahoši võimaliku valimisvõiduga. Pehe sõnul suutis riigipea näidata end oma toetajate silmis Tšehhi rahvuslike huvide kaitsjana.

Ka Drahoš väljendas vastuseisu kohustuslikele kvootidele, kuid ütles, et Tšehhi on riigile määratud 2600 põgeniku vastuvõtmiseks piisavalt tugev.

Kampaania lõpupäevil väljendas Drahoš muret ka Venemaa võimaliku sekkumise pärast Tšehhi valimiskampaaniasse, öeldes, et Vene presidendi Vladimir Putini jaoks on peavaenlane NATO ja Tšehhi kuulub allianssi.

Zeman seevastu on korduvalt ärgitanud ELi tühistama Venemaale Ukraina-vastase agressiooni eest kehtestatud sanktsioone.