/nginx/o/2008/10/27/86842t1haf82.jpg)
Tiibeti usujuht dalai-laama kavandab Hiina-suunalises poliitikas olulisi muudatusi, sest kõnelused piirkonna autonoomia üle on jooksnud liiva.
Dalai-laama kavandab olulisi muudatusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dalai-laama esindaja Tenzin Taklha kinnitusel kogunevad Tiibeti eksiilvalitsus ja ülejäänud poliitiline juhtkond järgmisel kuul erikohtumisele Dharamshalasse, kus võib muuhulgas arutlusele tulla ka piirkonna täieliku iseseisvuse nõudmise küsimus, vahendas AFP.
Kohtumisel arutatakse kõiki võimalusi, kuid suure tõenäosusega toimub kursimuutus, millega loobutakse niinimetatud keskmise tee poliitikast, sest lootused Hiina võimude järeleandmistele pole vilja kandnud.
«Ainus muutmatuks jääv aspekt on see, et liikumine jääb vägivallatuks. Selles on kõik ühel meelel,» ütles Taklha.
Laupäeval külastas 1989. aastal Nobeli rahupreemia pälvinud dalai-laama Dharamshala kohalikku lasteaeda ning kutsus tiibetlasi üles jätkuvalt võitlema Tiibeti identiteedi, kultuuri, keele ja usu säilitamise nimel.
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Andres Herkel avaldas oma koduleheküljel arusaamatust uudisteagentuurides levinud kuulduste üle, nagu oleks 73-aastane dalai-laama võitluses alla andnud ja püüdlustest loobunud.
Herkel möönis, et 1950. aastal 14. dalai-laamaks pühitsetud Tenzin Gyatso on viimastel kuudel olnud tervisega kimpus, kuid nimetas dalai-laama tervisliku seisundi ärakasutamist allaandmismärgina liialduseks.
«Mida Dalai-Laama ehk võis öelda on see, et ta on väsinud ühepoolsest initsiatiivist ja lahenduste pakkumisest, millele Hiina RV võimud on vastanud isiklike rünnakutega. Kas sellist väsimust ja pettumist saab nimetada allaandmiseks, on iseküsimus,» kirjutas Herkel.