iDeal kampaania

Põgenikud võivad oma pered augustist taas Saksamaale tuua

Põgenikud saabumas Friedlandi põgenikelaagrisse.

FOTO: KAI PFAFFENBACH/REUTERS/Scanpix

Saksamaa Liidupäev hääletas täna selle poolt, et osaliselt taastada seadus, mille kohaselt põgenikud võivad oma perekonnad endaga koos Saksamaale tuua. Siiski otsustati kehtestada limiidid.

Selle aasta 1. augustist lubatakse igal kuul Saksamaale kuni 1000 migranti, kelle pered juba Saksamaal elavad. Kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) poolt parlamendi ette toodud eelnõu läbis hääletuse tulemusega 376-248.

2016. aasta märtsis kehtestas Saksamaa kaheks aastaks keelu niinimetatud teisejärgulise staatusega põgenike perekondade taasühinemisele. Teisejärgulise staatusega põgenike näol on tegu täiendava kaitse saajatega, kellele ei pakuta täielikku põgenikustaatust.

Täiendava kaitse saajatele antakse Saksamaal esmalt ühe aasta pikkune elamisluba, mida on võimalik kahe aasta võrra pikendada. Pikendamiseks tuleb esitada eraldi taotlus.

Märtsini kehtivat keeldu otsustati pikendada vaid nelja kuu võrra ning augustist rakendada uut korda.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

FOTO: AXEL SCHMIDT/REUTERS/Scanpix

Uus migratsiooniseadus moodustab olulise osa CDU ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) koalitsiooni eelkõneluste jooksul kokku lepitud dokumendist.

Perekondadele seatud piirangud mõjutavad eriti palju Süüriast pärit põgenikke, kes määratleti vaid täiendava kaitse saajatena, sest nad olid põgenenud kodusõja eest, aga ei suutnud tõendada, et just neid isiklikult taga kiusati.

Teoreetiliselt võidakse Süüriast pärit migrantidele anda korraldus pärast kodusõja ametlikku lõppu Süüriasse naasta. Seda juhul, kui Saksamaa valitsus on kinnitanud, et Süüriasse naasmine on turvaline.

Hääletuse eel kogunes Liidupäeva hoone ette umbes 100 põgenikku, keda uus seadus mõjutab. Skandeeriti: «Meie oleme samuti inimesed!»

Kuigi seadus läbis Liidupäevas hääletuse, tuleb veel kokkuleppele jõuda detailide osas. Näiteks pole selge, kuidas 1000 inimest välja valitakse. Seadus annab valitsusele võimaluse vastu võtta 1000 inimest kuus, aga ei pane neile kohustust igas kuus 1000 inimest riiki lasta.

Dietmar Bartsch.

FOTO: Jens Jeske/imago/Scanpix

Liidupäevas polnud sugugi mitte kõik erakonnad Merkeli pakutud lahendusega nõus.

Vasakpartei ja rohelised olid ülempiiri vastu ning soovisid hoopis piiramatu taasühinemise lubamist. Vasakpartei parlamendifraktsiooni liider Dietmar Bartsch ütles, et Saksamaal on moraalne kohustus lubada kõigi perekondade taasühinemine.

Roheliste Katrin Göring-Eckart aga arvas, et CDU ja SPD muutsid põgenike seadusliku õiguse hoopis privileegiks.

Christian Lindner.

FOTO: Jürgen Heinrich/imago/SCANPIX

Liberaalide esimees Christian Lindner on arvamusel, et limiitide seadmine pole õige lahendus migratsiooniga toime tulemiseks. «Kvootidega ei saa inimesi veenda ega inspireerida,» ütles Lindner ZDFile.

Lindneri Vaba Demokraatlik Partei (FDP) soovis perekondade taasühinemise lubada vaid ekstreemsetel juhtudel. Otsustada sooviti iga juhtumi puhul eraldi.

«Tuhat migranti pole mõistlik lahendus migratsioonipoliitika osas. Miks mitte 500? Miks mitte 2000? See on lihtsalt Merkeli meetod kompromissi leidmiseks,» ütles Lindner. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles