Läti soovib likvideerida tsiviilkaitsevarjendid

Selline pilt avaneb Eesti varjendites. Foto: Ove Maidla

Läti siseministeerium tegi ettepaneku likvideerida riigis asuvad varjendid, mis on mõeldud elanike evakueerimiseks loodus- või muude katastroofide ajal, aga ka sõjaolukorras.

Lätis on praegu 311 varjendit, millest 177 on eraomandis, 46 kuulub omavalitsustele ning 88 on riigi käes, kirjutab Telegraf.

Tänavu kontrollis kohalik päästeamet varjendeid ja leidis, et peaaegu kõik neist on halvas tehnilises seisukorras ja neid ei saa evakueerimisel kasutada. Amet soovitas 78 taastamiseks mittekõlblikku varjendit hoopis lammutada.

Kuna Läti seadusandluses on siiani sees säte elanikkonna kaitseks kasutatavate varjendite kohta, ei välista siseministeerium viimase 17 aasta jooksul tugevalt lagunenud varjendite taastamist.

Varjendite taastamine nõuaks 7 miljonit latti ning nende ülalpidamisele kuluks omakorda 1,3 miljonit latti aastas. Samas ei mahuks varjenditesse rohkem kui viis protsenti Läti elanikest.

«Ministeeriumi arvates on majanduslikult otstarbekam likvideerida kõik 311 varjendit ja teha õigusaktides parandus, jättes sealt välja varjendeid puudutavad sätted,» teatas Läti siseministeerium pressiteate vahendusel.

Varjendite likvideerimiseks kulub ligi 2 miljonit latti. «Need varjendid, mis meil on, mõne üksiku erandiga, ei kõlba mitte mingisuguseks kaitseks ja kangekaelselt neist kinni hoida, suurte summade eest taastada, pole mõtet,» rääkis Läti päästeameti ülem Aivars Pencis.

Tema sõnul pakkus päästeamet omal ajal välja kava rajada sotsiaalobjektide keldrisse varjendiks sobivaid ruume, kuid kuna see oleks ehituse kalliks muutnud, siis sellest loobuti. Pencise sõnul on paljudes riikides varjenditest üldse loobutud.

Rumal plaan

Riia linnavolikogu liige ja kriminoloog Andrei Vilks peab varjendite likvideerimist rumaluseks. «Me võime iga hetk seista silmitsi loodus- või suurõnnetustega, seepärast tuleb varjendid taastada ja säilitada,» sõnas ta.

Endise Läti siseministri Janis Adamsonsi sõnul on ta ka varem rumalusi kuulnud, aga midagi sellist pole varem kohanud. «Loomulikult on lihtsam olemasolevat likvideerida ja selle pealt kokku hoida, aga tuleb ka mõelda, milleni see viia võib,» sõnas ta.

«Kas maailmast on kadunud massihävitusrelvad,» päris ta ja lisas, et lõunanaabritel tuleks meeles pidada, et mitte kaugel ei asu ka Ignalina tuumaelektrijaam.

Ta nimetas seda ettepanekut vastutustundetuks, mis võib aidata raha säästa ning lisas, et ta ise sellesse ei usu. «Aga kui rääkida pikemast ajaperioodist, siis on tegu rumalusega. Kui hiljem on vaja taastada, siis läheb see märksa enam maksma,» nentis ta.

Eestis puudub ülevaade varjendite kohta

Eesti siseministeeriumist kinnitati Postimees.ee'le, et neil puudub ülevaade riigis asuvate omaagsete varjendite arvu ja nende seisukorra kohta.

Meil puudub ülevaade Eestis asuvate tsiviilkaitsevarjendite kohta, kuna ministeerium ei tegele tsiviilkaitse ehk tänapäevaseid termineid kasutades elanikkonna kaitsega, teatas Eesti kaitseministeeriumi pressiesindaja.Tema kinnitusel on ministeeriumi ülesanne valmistuda sõjaliseks riigikaitseks.

Kaitseministeeriumi väitel peab  tänapäeval elanikkonna kaitsega hädaolukordadeks valmisoleku seaduse kohaselt tegelema siseministeerium.

Nõukogude okupatsiooni ajal tegeles tsiviilkaitse ning selleks vajalike varude, rajatiste ja muu sellisega ENSV Ministrite Nõukogu juures tegutsev vabariiklik tsiviilkaitse staap. Tänapäeval tegutseb valitsuse juures kriisikomisjon, mille tööorganiks on siseministeerium, selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja.