Nädal tagasi möödus sada aastat Rumeenia kommunistliku diktaatori Nicolae Ceaușescu sünnist ning sel puhul müüs kohalik oksjonimaja maha hulga kunagise riigijuhi isiklikke esemeid – riideid, fotosid aga ka näiteks rulli tualettpaberit.
Galerii: Ceaușescu sünniaastapäeva puhul müüdi maha diktaatori müts ja tualettpaberirull
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artmarki oksjonimaja korraldatud veebioksjonil läks müügiks ligikaudu 250 eset. Ceaușescu kantud karusnahast jahimüts leidis ostja 400 euroga. Mündirohelised eritellimusel valmistatud kingad ja käekott, mis kuulusid diktaatori naisele Elena Ceaușescule, müüdi maha 600 euroga. Rull kommunistliku Rumeenia lõpuaegadel defitsiitset tualettpaberit osteti ära kümne euro eest, vahendas Raadio Vaba Euroopa.
Ajaloolistest esemetest müüdi oksjonil näiteks 1975. aastast pärit õhtusöögikutse Iraani viimaselt šahhilt ja uusaastakaart USA presidendilt Gerald Fordilt. Müügil oli ka foto USA presidendist Richard Nixonist, kes külastas Rumeeniat 1969. aastal.
Üks kõige kallimaid esemeid oksjonil oli suur villane vaip, mille keskel on naeratav Ceaușescu koos Vlad Dracula ja teiste Rumeenia kangelastega – see müüdi maha 1600 euro eest ehk kaks korda kallimalt kui alghind.
Ceaușescu tõusis Rumeenia kommunistliku partei etteotsa 1965. aastal ja rajas aastate jooksul ühe karmima diktatuuri toonases Ida-Euroopas.
Ta kukutati detsembris 1989 verise ülestõusu käigus, milles sai surma üle tuhande inimese. Diktaator ja tema abikaasa hukati kiiruga pärast näidisprotsessi.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7538709t1h3bfc.jpg)
Ceaușescu 100. sünniaastapäeval 26. jaanuaril kogunes kümneid inimesi kunagise diktaatori hauale. «Ma tulin täitma oma patriootlikku kohust ja süütama talle küünalt, sest ta on seda väärt,» ütles 79-aastane penisonil autojuht Valerian AFP-le.
Valeriani arvates poleks pidanu Ceaușescut hukkama, sest diktatuur polnud sugugi nii kohutav: «Kõigil oli töö, korter, külmkapid olid täis.»
Üks Bukaresti Ghencea surnuaial Ceaușescu kalmule lilli asetanud eakas naine küsis: «Mis diktaator? Kas praegused poliitikud suudavad teha nii palju, kui tema tegi? Sugugi mitte. Ainus, mida nemad teevad, on varastamine.»
Korruptsiooni küüsis vaevlevas Rumeenias vaatavad sotsioloogi Vasile Dancu sõnul paljud heldimusega tagasi diktatuuriperioodile. «Ceaușescu on ikoon kuulsusrikkast minevikust, Rumeeniast, kus mäletsus külmast ja näljast on kustutatud,» rääkis ta AFP-le.
Selline nostalgia võtab üha rohkem võimust, mida enam inimesed võõranduvad poliitikutest, lisas Dancu.
Neilt, keda Ceaușescu režiim karmilt kohtles, pole aga andeksandmist loota.
«Ceaușescu rajas isikukultusel põhineva diktatuuri ja tema režiim püsis terroril,» ütles kibedalt 62-aastane Radu Filipescu, kes mõisteti 1983. aastal kümneks aastaks vangi rumeenlasi võimu vastu protestima ärgitanud lendlehtede jagamise pärast.
Uudishimu Ceaușescu valitsusaja vastu aga püsib. Hiiglaslik palee, mis tema korraldusel ehitati Bukaresti kesklinna ja kus tegutseb praegu Rumeenia parlament, on riigi üks peamisi vaatamisväärsusi. Mullu käis seda imetlemas 210 000 piletiga külastajat. Tema endine residents Palatul Primaverii (Kevadpalee) on olnud avalikkusele avatud ligi kaks aastat ja läinud aastal külastas seda 36 000 inimest.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/02/7538715t1hcb6b.jpg)