Hiina koondab tuhandeid uiguure «poliitilise ümberõppe» laagritesse (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgis elavad uiguurid Hiina valitsuse diskrimineerimispoliitika vastu meelt avaldamas.
Türgis elavad uiguurid Hiina valitsuse diskrimineerimispoliitika vastu meelt avaldamas. Foto: Lefteris Pitarakis/AP/Scanpix

Kümned tuhanded uiguuri moslemid on koondatud Hiina lääneosas asuva Xinjiangi autonoomse piirkonna «poliithariduse laagritesse» ning trend ei näi vaibuvat.

«Igast majapidamisest, igast perest on ära viidud kolm-neli inimest,» sõnas Uiguuride Maailmakongressi esimees Omer Kanat. «Mõnes külas ei ole enam mehi tänavatel näha – ainult naised ja lapsed –, sest kõik mehed on laagritesse saadetud.»

Ühe hiljutise raporti kohaselt on kinnipeetud uiguuride arv 120 000 ringis, kes on sunnitud elama Xinjiangi piirkonna ülerahvastatud ja kehvade elamistingimustega laagrites.

Ehkki CNNiga rääkinud aktivistid ei osanud toodud arvu kinnitada, sobitub see nende sõnul üha tumedama reaalsusega, mis on autonoomse piirkonna 10 miljonile uiguurile osaks saanud. Hiina valitus on Xinjiangis juba mõnda aega moslemitest uiguure taga kiusanud, süüdistades neid terrorismis, separatismis ja usulises äärmusluses.

Passikontroll Xinjiangi autonoomses piirkonnas.
Passikontroll Xinjiangi autonoomses piirkonnas. Foto: THOMAS PETER/REUTERS

Aktivistid kirjeldavad, kuidas laagrites toimub pidev ajupesu, et vähendada uiguuride väidetavat kalduvust islamiäärmuslusele. Kinnipeetuid sunnitakse ülistama kommunistlikku parteid, laulma revolutsioonilisi laule, õppima mandariini keelt, omandama Xi Jinpingi mõtteloo aluseid ning tunnistama üles väidetavaid rikkumisi, näiteks mošee külastamist või välismaal käimist.

«See on täiesti seadusvastane, võimud ei anna peredele mingit juriidilist dokumentatsiooni ning kinnipidamise kestus ei ole määratud,» sõnas inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch töötaja Maya Wang.

Xinjiangi võimud on keeldunud asja kommenteerimast, kuid riigimeedia väitel on laagrid osutunud äärmiselt edukateks. Üks väljaanne teatas eelmise aasta aprillis, et ainuüksi ühes laagris on suudetud anda väljaõpe 2008 inimesele.

Hiina sõjaväelased Xinjiangis valvamas.
Hiina sõjaväelased Xinjiangis valvamas. Foto: CHINA STRINGER NETWORK/REUTERS

Aktivistide sõnul ei tegutse valitsus mitte ainult uiguuride arreteerimise nimel, vaid on kasutanud ka kõrgtehnoloogilisi vahendeid elanike tegevuse jälgimiseks. Näiteks on paigaldatud elanikele kohustuslikus korras GPS jälgimisseade ning võetud kõigilt 12-65 aastastelt elanikelt DNA-näidised.

Lisaks on Uiguurias eelmisel aastal vastu võetud ekstremismi vastaste seadustega keelatud pikkade habemete ja looride kandmine ning laste kodune õpetamine.

Organisatsiooni Amnesty International sõnul kehtivad uiguuridele piirangud ka eluaseme, hariduse ja töö vallas.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles