/nginx/o/2018/02/03/7540421t1hcca0.jpg)
Kataloonia iseseisvusparteidel tuleb otsustada, kas loobuda erimeelsustest ja toetada ühiselt endise presidendi Carles Puigdemonti tagasivalimist või leida talle alternatiiv.
Kataloonia iseseisvuslased ei oska Puigdemontiga midagi peale hakata (12)
3. veebruar 2018, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevalt näiteks Šotimaast ja Quebecist, kus iseseisvusliikumine on koondunud ühte erakonda, on Kataloonias iseseisvuslaste leer jagunenud kolme parteisse, kes on küll üksmeelsed Hispaaniast lahkulöömise soovis, kuid eri meelt paljudes teistes küsimustes.
Lahkhelid tulid teravalt ilmsiks teisipäeval, kui regionaalparlamendi spiiker Roger Torrent lükkas määramata ajaks edasi istungi, millel saadikud pidid arutama Puigdemonti tagasivalimist. Ühtki teist presidendikandidaati Torrent esitanud ei ole.
Nüüd on hakanud ajakirjandusse ilmuma teistegi kandidaatide nimesid, ehkki Puigdemonti partei Ühiselt Kataloonia Eest rõhutab, et ekspresident tuleb pärast detsembrikuist valimisvõitu uuesti ametisse nimetada.
Hispaania konstitutsioonikohus on otsustanud, et Belgiasse põgenenud Puigdemonti saab Kataloonia presidendiks valida vaid juhul, kui ta viibib isiklikult regionaalparlamendis selleks ette nähtud hääletusel. Probleem on aga selles, et Hispaaniasse ilmudes ootab Puigdemonti vahistamine.
Parlamendispiiker on öelnud, et lükkas parlamendihääletuse edasi, et see hiljem efektiivselt läbi viia.
Hääletuse edasilükkamine tõi ilmsiks lahkhelid erakondade Ühiselt Kataloonia Eest, Torrenti Kataloonia Vabariikliku Vasakpartei (Esquerra Republicana de Catalunya - ERC) ja väiksema vasakpoolse CUP vahel.
Parteid ei suuda kokku leppida, kuidas minna edasi, kuna üksmeelne iseseisvuse väljakuulutamine oktoobris läbi kukkus.
Kataloonia korraldas 1. oktoobril Hispaaniast lahkulöömiseks referendumi, kuigi kohus oli selle ära keelanud, ning kuulutas hiljem välja iseseisvuse.
Madrid lasi seepeale Kataloonia regionaalvalitsuse lahti, kehtestas poolautonoomse regiooni üle otsevõimu, saatis laiali parlamendi ja korraldas erakorralised valimised, mille tulemusena jäid iseseisvuslased parlamendis nappi enamusse.
ERC soovib, et olukord maha rahuneks, Kataloonia saaks toimiva valitsuse ning püüaks suurendada iseseisvuslaste toetusbaasi, sest praegu ei ulatu see isegi 50 protsendini kõigist katalaanidest.
Üheskoos Kataloonia Eest nõuab aga, et Puigdemont valitaks uuesti presidendiks, sest erakond sai detsembrivalimistel iseseisvuslastest parima tulemuse. Sel juhul on aga oodata taas Madridi vastusamme.
CUP tahab see-eest vallandada kodanikuallumatuse.
«Tegelikkus on see, et Esquerra ei taha Puigdemonti uuesti presidendiks nimetada ja nad hakkavad venitama ja ettekäändeid otsima,» ütles Üheskoos Kataloonia Eest liige, kes ei soovinud nime avaldada. «Aga nad ei söanda seda avalikult öelda.»
Lahkhelisid kasutab ära opositsioon, nõudes iseseisvuslaste leerilt uut kandidaati.