USA kongressi esindajatekoja luurekomisjon avaldas eile memo, milles väidetakse, et Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) kuritarvitas oma volitusi president Donald Trumpi järel luurates. Mis on dokumendis täpsemalt kirjas ja mida see kõik tähendab?
Mida ütleb vastuoluline esindajatekoja luurememo? (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salastatud materjalidel põhinevas neljaleheküljelises memos väidetakse, et FBI kasutas tõendusmaterjalideta Demokraatliku Partei ning Hillary Clintoni valimiskampaania rahastatud raportit (mille puhul unustatakse ära, et tegelikult algatasid infokogumise Trumpi-vastased vabariiklased), et saada FBI ja justiitsministeeriumi juhtidelt luba jälgida Trumpi nõunikku Carter Page'i, kel olid ulatuslikud kontaktid venelastega.
Memo koostajate sõnul oli endise Briti spiooni Christopher Steele`i memo jälgimisloa saamiseks keskse tähtsusega, kuid raportit ei oleks tohtinud arvestada, sest see sisaldas süüdistusi, mida pole tõendatud.
1. Kes on memo koostaja David Nunes?
David Nunes on Esindajatekoja Julgeolekukomitee esimees ja pikaajaline Trumpi toetaja. Pärast valimisi töötas ta Trumpi üleminekumeeskonna heaks ja kaitses ka endist rahvuslikku julgeolekujuhti Michael Flynni, kes hiljem venelastega kontaktide kohta valetamises süüdi mõistati.
Nunes on olnud nii tugevalt Trumpi selja taga, et läks vastuollu ka FBI ja CIA-ga, kui Trump väitis, et president Barack Obama 2016. aasta presidendikampaania ajal Trump Towerit pealt kuulas. Esindajatekoja eetikakomisjoni otsuse tõttu pidi Nunes end hiljem Trumpi meeskonna ja Vene sidemete uurimisest tagandama.
2. Mida ütleb dokument Vene-sidemete uurimise kohta?
Nunesi memo teeb iseendale karuteene ja avaldab, et Trumpi meeskonna Vene-sidemete uurimine ei saanud alguse Steele`i memost vaid hoopis Trumpi kampaaniaabi George Papadopoulose kahtlastest sidemetest.
Nimelt jõudis Austraalia valitsuse vahendusel FBI-ni informatsioon Papadopoulose kontaktidest Vene valitsusega seotud professoriga, kes lubas Hillary Clintoni kampaania osas kompromiteerivat materjali.
Seega sai FBI luureandmeid Papadopoulose tegevuse osas juba mitu kuud enne Page`i pealtkuulamise algust ja otsus Page`i pealt kuulata ei pruugi üldse olla seotud Steele`i memoga.
3. Kuidas mõjutab see eriuurija Robert Muelleri tööd?
Trumpi kampaaniameeskonna ja Venemaa võimaliku kokkumängu uurimise eest vastutav Robert Mueller on olnud pikalt vabariiklaste turmtule all ja arvatakse, et president Trump üritab Muellerist lahti saada.
Presidendil ei ole õigust Muellerit vallandada, küll aga võib ta selleks mõjutada asejustiitsminister Rod Rosensteini või ametniku vallandada.
Rosensteini nimi esines Nunesi memos ühel korral – ta oli üks neist, kes kirjutas alla otsusele alustada Page`i kohta luureandmete kogumist. See aga annaks justkui vabariiklastele alust väita, et Vene-sidemete uurimise eest vastutav isik on kas ebakompetentne või poliitiliselt kallutatud ning aitaks temast lahti saada ja FBI uurimust õõnestada.
Tegelikkuses on asi aga keerulisem – jälgimisotsus väljastatakse isiku kohta ainult 90 päevaks ja FBI peab esitama justiitsministeeriumile palve selle uuendamiseks. Tavaliselt väljastatakse selline petitsioon ainult juhul, kui luuramiseks on leitud piisavat alust. Ekspertide sõnul on Page`i Vene-sidemeid arvestades alust arvata, et täpselt nii juhtuski.
4. Miks olid FBI ja demokraadid memo avaldamise vastu?
Lühidalt öeldes arvasid nad, et see on täis valeinformatsiooni. FBI sõnul on selles ebatäpsusi ja dokumendis puudub sündmuste hindamiseks vajalik kontekst. Seega võib see kahjustada riigi julgeolekut ja avalikkust eksitada.
Demokraatide hinnangul valisid vabariiklased memo koostamise käigus välja endale sobivad luureandmed, et määrida ameteid, mis uurivad Trumpi meeskonna Vene-sidemeid. Lisaks kahtlustatakse, et Nunes võis memo koostamisel Valge Majaga koostööd teha ja nii avalikustatud informatsiooni tahtlikult kallutada.