:format(webp)/nginx/o/2018/02/06/7549051t1h6a66.jpg)
Täna 100 aastat tagasi võeti Suurbritannias vastu seadus, mis andis ajapikku kõigi Briti naistele õiguse hääletada.
Täna 100 aastat tagasi said Briti naised õiguse hääletada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1918. aasta veebruaris heaks kiidetud määrus andis esialgu vaid õiguse hääletada vaid murdosale Briti naistest. Seda omasid üle 30-aastased naised, kes omasid maad või olid abielus meestega, kel oli kinnisvara. Sama seadus alandas hääleõiguslike meeste vanusepiiri 30 eluaastalt 21-le.
Järgmise aastakümne jooksul suurenes meeleavalduste hulk, millega naised nõudsid meestega võrdseid hääletusõigusi.
/nginx/o/2018/02/06/7549049t1hfdbe.jpg)
Sufražist liikumise nime kandnud naisliikmed olid enamasti kesklassist ja kasutasid rahumeelseid protestiviise. Nende äärmuslikumad esindajad, sufražetid kasutasid eesmärgile tähelepanu püüdmiseks radikaalseimaid meetodeid ja viisid muuhulgas läbi näljastreike ning süütamisi.
Briti peaminister Theresa May tunnustas Manchesteris, sufražettide liikumise juhi Emmeline Pankhursti sünnilinnas, kangelaslikke naisi, kes võitlesid naistele hääleõiguse välja.
/nginx/o/2018/02/06/7549053t1hbf2b.jpg)
1928. aastal laiendati valimisõigus kõigile vähemalt 21-aastastele naistele.
Eestis anti naistele hääletusõigus 1917. aastal, enne esimese Eesti Vabariigi loomist.