KOHALIK VAADE. Miks ei sallita Kesk-Euroopas migrante, mustlasi ja juute?

Ungari väikelinna Gyöngyöspata romade linnaosa rahvas vaatamas, kuidas politseinikud vahistavad paremäärmusliku rühmituse liikmeid, kes püüdsid rajada oma treeninglinnakut nende elupaiga lähistele. Foto: BERNADETT SZABO/REUTERS

Alates 2015. aastast on Ungari poliitiline retoorika loonud uusi rahvavaenlasi. Nendeks on põgenikud. Sõnast «migrant» on saanud solvang, mida pruugitakse nii propagandareklaamides, televisioonis kui ka tänavatel. 

Uue vaenlase leidmine aga ei tähenda, et antisemiitlikud ja mustlastevastased tunded oleks Ungari ühiskonnast kadunud. Pingutustest hoolimata ei suudeta Kesk-Euroopa riikides vabaneda negatiivsetest eelarvamustest. Aga miks? Hiljutine poliitanalüütikute ja kodanikuühenduste konverents valgustas seda teemat.

Kui uuringukeskus Pew poolteist aastat tagasi Euroopa rahvusvähemusi uuris, selgus, et ungarlased suhtuvad vähemustesse negatiivsemalt kui ükski teine Euroopa rahvas. 72 protsenti ungarlastest vastas, et näeb moslemeid halvas valguses. Euroopa keskmine oli 43 protsenti.