Rändevolinik: põgenike ümberpaigutamine on edulugu

  • Mullu tuli ELi 67 protsenti vähem irregulaarseid migrante kui tunamullu.
  • 2017. aastal nõustus integreerumispaketiga ise koju naasma 20 000 inimest.
  • Pärast tulise kriisi leevendamist tuleb tugevdada varjupaigasüsteemi üldiselt.
  • Hispaania rändekoormuse kasvu tõttu on nüüd rohkem tähelepanu pööratud Marokole.

ELi kreeklasest rändevolinik Dimitris Avramopoulos.

FOTO: Francois Lenoir / Reuters / Scanpix

Neist inimestest, kes rändekriisi ajal Euroopasse tulid ja kellel oli ka päriselt õigus varjupaika saada, on 93 protsenti praeguseks Itaaliast ja Kreekast teistesse Euroopa Liidu maadesse kolitud, selgub rändevoliniku Dimitris Avramopoulose kirjalikust intervjuust Postimehele.

Tellijale

Kuidas te selgitaksite muutusi, mida oli näha Vahemere rändeteedel aastal 2017?

Üldkokkuvõttes vähenesid migratsioonivood mullu võrreldes eelnenud aastaga 67 protsenti. Seda tänu ühispingutustele kaitsmaks meie välispiire, kasvanud koostööle partnerriikidega Vahemere ida- ja keskosas ning ka pingutustele pakkumaks seaduslikke teid Euroopasse tulemiseks.

Näiteks kukkus varjupaigataotluste arv 2017. aastal võrreldes eelnenud aastaga 47 protsenti – see on otseselt selle tulemus, et üleüldiselt saabumiste arv langes tänu kollektiivsetele pingutustele olukorra parandamiseks. Edu oleme saavutanud liiduna, oleme seda teinud üheskoos, solidaarsusele tuginedes, austades inimõigusi ja vastutustundlikult. Nüüd peame säilitama valvsuse ja jätkama ühispingutusi viimaks täielikult ellu kõik meetmed, mis võeti tarvitusele migratsioonikriisi ohjeldamiseks, et tagada stabiilsus.

Tagasi üles