/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/05/17/586134t1h8620.jpg)
USA mõjuka ajakirjaniku ja tunnustatud välisanalüütiku Fareed Zakaria sõnul on maailma kõige edukamad riigid sageli autoritaarsed, samas kui demokraatia võib mõne ühiskonna arengut hoopis takistada.
Fareed Zakaria: parem hea diktatuur kui kahjulik demokraatia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta suhtus ettevaatusega maailmakuulsa politoloogi Francis Fukuyama teesi, et arenenud riigid peaks nõrgemates toetama ennekõike tõhusa riigihalduse väljakujunemist, toetades näiteks võitlust korruptsiooniga ja seadustest kinnipidamist.
Reedel Taanis rahvusvahelisel seminaril Matchpoints 2011 esinenud Zakaria nägemuses tuleb siinkohal lähtuda teatud väärtustest.
Tema sõnul tuleks küsida, kas on ikka mõtet arendada lääne raha toel ühe Aafrika riigi politseid, kui on teada, et sama struktuuri kasutatakse ühe põhivahendina sealse diktatuuri kindlustamisel.
Zakaria pidas hea valitsemiskultuuri ja demokraatia toetamisest olulisemaks selle tagamist, et arenguühiskonnad muutuks liberaalsemaks, isegi kui sellega ei kaasne kohe demokratiseerumist.
Tema sõnul tõestab statistika, et nii demokraatlikud kui autoritaarsed riigid võivad olla kas majanduslikult edukad või ebaedukad.
«Põhierinevus on selles, et mõlemal pool on mõned äärmuslikud juhtumid. Maailma kõige edukamad majandused kipuvad olema diktatuurid – Singapur, Hiina – ja kõige halvemad majandused kipuvad olema samuti diktatuurid,» rääkis Zakaria.
«Seega, diktatuuride puhul on võtmeküsimus saada endale õige diktaator.»
Zakaria ütles naljatades, et kui ta saaks olla kindel, et just tema saab uueks diktaatoriks, siis ta pooldaks just taolist riigikorda.
«Aga kui ma saan Mobutu Singapuri Lee Kuan Yew asemel?» küsis Zakaria, viidates 32 aastat Kongo Demokraatlikku Vabariiki enda korrupmeerunud haardes hoidnud riigijuhile ning teisalt ühele riigile maailma viie rikkama seas.
«Kahjuks pole ühtegi teed teadmaks, et sa saad hea ja majanduslikult targa, mitte aga poliitiliselt ahne ja majanduslikult rumala juhi,» tõdes ta.
Zakaria sõnul on populistlik demokraatia ühiskonnale halvem kui liberaalne autoritaarkord.
Selle ilmestamiseks võrdles ta Hiinat ja Indiat. Hiina majanduskasv on keskmiselt India omast kaks protsenti kiirem, kuna sealne valitsus käivitab palju enam majanduskasvu soodustavaid poliitikaid, panustab taristusse, inimvarasse, soodustab välisinvesteeringuid.
Tema sõnul tähendab see kohalike elanike jaoks võitlust vaesusega ning Indiale on ikka väga suur kaotus olukord, kus väikelapsed surevad tegelikult täiesti ravitavatesse haigustesse.
«India kulutab suure osa oma eelarvest lihtsalt inimeste toetamiseks, lootuses nii nende hääli püüda, selmet üritada luua tingimusi vaesuse leevendamiseks,» märkis Indias sündinud Zakaria.
Tema sõnul liikus ka Euroopa algselt liberaalsuse suunas ja alles seejärel demokraatlikuks ning tema sõnul võiks taoline arengutee tuua edu mujalgi maailmas.
Samas märkis Zakaria, et poliitikud ei julge liberaalseid samme astuda, kuna neil napib sageli legitiimsust ehk rahva toetust.