Saksamaa koalitsioonikõnelustel saavutati kokkulepe

Angela Merkel (paremal), Horst Seehofer (keskel) ja Martin Schulz. Foto: John MacDougall/AFP/Scanpix

Saksamaa koalitsioonikõnelustel suudeti viimaks jõuda kokkuleppele uue suurkoalitsiooni osaliste vahel ja see tähendab, et lõpu võib saada rohkem kui neli kuud kestnud poliitiline paigalseis. 

Der Spiegel, rahvusringhääling ARD ja päevaleht Bild teatasid, et Angela Merkeli juhitav Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), nende Baierimaa sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ja Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) suutsid viimaks erimeelsused seljatada ning valitsuskoalitsiooni osas kokkuleppele jõuda. 

Koalitsioonikõnelused kestsid läbi öö ja jätkusid täna varahommikul. Väidetavalt põhjustasid suurimaid erimeelsusi ettepanekud tervishoiu, tööturu ja kaitse-eelarve vallas.

Saksa uudisteagentuur dpa kirjutas, et kõnelustel saavutati läbimurre, kui pooled leppisid kokku ministeeriumite jaotuses.

ARD andmetel saab SPD omale muu hulgas ka välis-, töö-, ja rahandusministri

Martin Schulz. Foto: ADAM BERRY/AFP/Scanpix

ametikohad, mida peetakse sotside jaoks suureks võiduks. Bildi teatel võtab välisministri rolli üle endine Euroopa Parlamendi president Schulz. Tegu on vastuolulise sammuga, sest erinevate arvamusküsitluste kohaselt on Saksamaa rahvas Schulzi ministriametisse asumise vastu. 

Varem on ka Schulz ise rääkinud, et ei kavatse ministriportfelli vastu võtta. Välisministrina vahetaks ta välja Sigmar Gabrieli, kes oli enne Schulzi ka SPD esimees.

Süddeutsche Zeitungi andmetel soovib Schulz loobuda SPD esimehe kohast ja tema asemel hakkab erakonda juhtima senine SPD Liidupäeva fraktsiooni juht Andrea Nahles.

Kui Schulzi vabatahtlikku esimehe kohast loobumist võib näha üllatusena, siis Nahlesi esiletõusu võis ette näha. Nahles on raskete koalitsioonikõneluste jooksul näidanud tugevaid liidriomadusi. Paljude hinnangul oli just tema energiline kõne see, mis sütitas SPD delegaadid Bonnis toimunud parteikongressil ja ärgitas neid andma heakskiidu formaalsete kõneluste alustamiseks Merkeli blokiga. 

Uueks rahandusministriks on dpa andmetel saamas populaarne Hamburgi linnapea Olaf Scholz, kes võib saada ka asekantsleri ametikoha. 

Esialgse info kohaselt saab uueks siseministriks konservatiivse CSU esimees Horst Seehofer. Nüüdseks on saanud kinnituse see, et senise siseministri Thomas de Maiziére jaoks uues valitsuse kohta ei leidu. 

Esialgsetel andmetel saab Olaf Scholz (vasakul) uueks rahandusministriks ja Andrea Nahles tõuseb Martin Schulzi asemel SPD liidriks. Foto: John MacDougall/AFP/Scanpix

Algselt olid pooled seadnud omale tähtajaks eelmise pühapäeva ehk 4. veebruari. Tagavaraks jäeti ka esmaspäev ja teisipäev. Mõningase üllatuse tekitas see, et eilseks õhtuks ei suudetud kokkuleppele jõuda. Pooled jätkasid maratonkõnelustega ja viimaks teatati edusammudest Berliini aja järgi täna hommikul veidi enne kella 10 (Eesti aja järgi enne kella 11). 

Siiski ei tähenda see kõneluste osapooltele lõplikku võitu. Koalitsioonilepe läheb hääletusele umbes 450 000 SPD liikme vahel, kes peavad selle heaks kiitma. Kuna formaalsete kõneluste alustamine sai SPD delegaatide seas väga napi toetuse ja suurkoalitsiooni vastased SPD liikmed on teinud tõsist kampaaniat koalitsioonileppe vastu, siis lõpliku hääletuse tulemust peetakse ülimalt ettearvamatuks. 

Kui uus suurkoalitsioon teoks saab, alustab praegune liidukantsler Merkel juba oma neljandat ametiaega. 

Esialgsetel andmetel jagunevad ministrikohad erakondade vahel järgmiselt: 

CDU

Liidukantsler (Angela Merkel)

Kaitseminister (Ursula von der Leyen)

Majandusminister (Peter Altmaier)

Põllumajandusminister (Julia Klöckner)

Tervishoiuminister (Annette Widmann-Mauz)

Haridusminister (Hermann Gröhe)

CSU

Siseminister (Horst Seehofer)

Transpordiminister

Arenguminister

SPD

Välisminister (Martin Schulz)

Rahandusminister (Olaf Scholz)

Tööminister

Perekonnaminister

Justiitsminister

Keskkonnaminister