Eesti saab ilmselt Brexiti järel europarlamendis ühe koha juurde

Euroopa Parlamendi sessioon Strasbourg`is.

FOTO: VINCENT KESSLER/REUTERS/Scanpix

Euroopa Parlament kiitis täna heaks raporti, millega tehakse ettepanek muuta Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise järel parlamendi suurust ning kohtade jaotust, millega Eestile peaks lisanduma üks mandaat.

Euroopa Parlament toetas ettepanekut vähendada parlamendi suurust 751 kohalt 705-ni ning jagada brittide lahkumisega vabanevast 73 kohast 27 alaesindatud liikmesriikide vahel. Ülejäänud 46 kohta jäävad varusse, et jagada kõik või osa neist võimalike uute liikmesriikide vahel.

«Ajal, mil demokraatiat kui süsteemi seatakse küsimärgi alla, on vaja kasvatada toetust demokraatiale. Loodan, et saame teha sammu õiges suunas, kiites heaks õiglasema parlamendi kohtade jaotuse, mis austab ELi aluslepingut,» ütles raporti koostanud Poola konservatiiv Danuta Hübner parlamendi pressiteate vahendusel.

«See on õige samm Euroopa demokraatia jaoks. Uus kohtade jaotus tähendab, et vähendame kohtade arvu, tagades samas, et ükski liikmesriik sellest ei kaota. See tähendab, et parlament peegeldab õiglasemalt kodanikke, keda ta esindab,» lisas variraportöör, Portugali vasaktsentrist Silva Pereira.

Vastavalt plaanile saaks seni kuue saadikuga Eesti ühe koha juurde ning kohti lisandub veel 13 riigile. Prantsusmaa ja Hispaania saavad juurde viis kohta, Itaalia ja Holland kolm, Iirimaa kaks kohta. Üks koht lisandub Poolale, Rumeeniale, Rootsile, Austriale, Taanile, Slovakkiale, Soomele, Horvaatiale ja Eestile.

Resolutsioonis rõhutatakse, et kohtade uus jaotus hakkab kehtima ainult siis, kui Ühendkuningriik Euroopa liidust lahkub.

Euroopa Parlamendi resolutsioon ettepanekuga võtta vastu Euroopa Ülemkogu otsus EP koosseisu kindlaksmääramise kohta kiideti heaks 431 poolthäälega. 182 saadikut oli vastu ja 61 jäi erapooletuks.

Samas lükkas Euroopa Parlament tagasi ettepaneku valida osa parlamendi liikmetest üle-Euroopaliste nimekirjade alusel, riikideüleselt.

Euroopa Parlamendi ettepanek esitatakse Euroopa Liidu Nõukogule arutamiseks, kus seda käsitleb üldasjade nõukogu ja pärast Ülemkogu. Otsuse tegemiseks on vaja riigi- ja valitsusjuhtide ühehäälset kokkulepet, mis vajab omakorda veel Euroopa Parlamendi heakskiitu.

Euroopa Parlamendi koosseis perioodiks 2019-2024 on ootuste kohaselt päevakorras veebruaris toimuval mitteametlikul ELi riigi- ja valitsusjuhtide kohtumisel, märkis parlamendi pressiteenistus.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 14(2) ei tohi Euroopa Parlamendi liikmete arv olla suurem kui 750, millele lisandub president. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne” alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta.

Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha. Lihtsustatult tähendab kahanev proportsionaalsus, et ükski väiksem riik ei tohiks saada rohkem kohti kui suurem riik ning rahvastiku ja kohtade suhe suureneb rahvastiku arvu suurenedes.

Tagasi üles