/nginx/o/2018/02/08/7556613t1h1f30.jpg)
Mainekas Müncheni julgeolekuraport maalib sünge pildi maailmast, mis on ohtlikult lähedal suuremahulise konflikti puhkemisele.
Müncheni julgeolekuraport maalib maailmast tumeda pildi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmisel aastal jõudis maailm lähemale – liiga lähedale – märkimisväärse konflikti puhkemisele,» sõnas Müncheni Julgeolekukonverentsi esimees Wolfgang Ischinger, kes on teeninud Saksa saadikuna nii Suurbritannias kui Ameerika Ühendriikides.
Ischinger tõi välja aina valjema mõõgatäristamise USA ja Põhja-Korea vahel, Saudi Araabia ja Iraani kasvava rivaalitsemise ning pinged NATO ja Venemaa vahel.
Raportis märgitakse, et USA on loobunud jagatud väärtustele rajatud poliitikast ega ole näidanud üles huvi investeerida rahvusvahelisi suhteid arendavatesse kohalikesse või ülemaailmsetesse institutsioonidesse.
Lisaks on vähenenud USA huvi diplomaatiliste sidemete arendamise vastu, mida kinnitab välisministeeriumi eelarve drastiline vähendamine ja sõjaliste kulutuste märkimisväärne suurendamine.
«Maailma kõige võimsam riik õõnestab enda loodud süsteemi,» seisab raportis.
Euroopale tähendab USA uus poliitika oma julgeoleku kindlustamist ja kaitseliidu defineerimist. Kui EL-i liikmesriigid ja Norra täidaksid NATO nn kahe protsendi reeglit, tõstaks see kaitsekulutusi pea 50 protsendi võrra.
Sujuvat kaitsekoostööd takistab raporti sõnul aga lünk riikidevahelises koostöös ja digitaliseerimise erinevates tasemetes.
Positiivsena märgitakse aga liikmesriikide lähenemist ja 25 liikmesriigi otsust korraldada kaitse- ja julgeolekukoostööd üle-Euroopalisel alusel. Samuti tuuakse välja Saksamaa ja Prantsusmaa otsust hakata iseseisvalt arendama uue põlvkonna sõjalennukeid.
Traditsioonilisemate ohtude kõrval tuuakse raportis välja kliimamuutuste mõju julgeolekupoliitika arvestamisel, kuna 2017. aasta oli seni mõõdetutest üks kuumimaid, samuti räsisid paljusid riike katastroofilised põuad, tormid ja üleujutused.
Kliimamuutustel ei ole mitte mõju ainult keskkonnale, vaid see muudab ka riikide majandust ja eluks kõlbulikke alasid.
Lisaks märgiti, et USA taandumine Pariisi kliimaleppest ja Ühendriikide uus riiklik julgeolekustrateegia on samm vales suunas.
Euroopa Liit peab olema valmis, et põua ning sellest tuleneva nälja ja haiguste tingimustes hakkab Aasiast ja Aafrikast saabuma üha enam kliimapagulasi.