Ametnikud: venelased murdsid USA hääletussüsteemidesse (2)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA sisejulgeolekuministeeriumi küberturvalisuse osakonna asejuht Jeanette Manfra.
USA sisejulgeolekuministeeriumi küberturvalisuse osakonna asejuht Jeanette Manfra. Foto: JOSHUA ROBERTS/Reuters/Scanpix

USA sisejulgeolekuministeeriumi küberturvalisuse ekspert kinnitas, et Vene häkkerid tungisid 2016. aastal mitmes osariigis valijate registreerimissüsteemidesse.

Küberturvalisuse ekspert Jeanette Manfra sõnas intervjuus NBC Newsile, et ei saa salastatud informatsiooni avalikustada, kuid võib öelda, et Vene häkkerid üritasid tungida 21 osariigi valimissüsteemidesse ja läbistasid neist vaid vähesed.

Häkkimiste ajal sisejulgeolekuministri ametit pidanud Jeh Johnsoni sõnul oli 2016. aasta valimistesse sekkumine tõehetk, mis peaks panema osariigid ja föderaalvalitsuse pingutama selle nimel, et sarnane asi enam ei korduks.

«Meil õnnestus kindlaks teha, et rünnak hääletajate andmebaasidele lähtus Vene valitsusest,» sõnas Johnson.

Ametnike sõnul hääletajate andmebaaside muutmisest siiski tõendid puuduvad.

Murettekitav on Johnsoni sõnul hoopis see, et alates 2016. aasta rünnakutest ei ole näha, et osariigid oleks oma küberturvalisuse parandamiseks midagi drastilist ette võtnud.

Manfra aga Johnsoni väitega ei nõustunud: «Ma ütleks, et kõik on seda tõsiselt võtnud.»

NBC võttis ühendust 21 rünnaku alla sattunud osariigiga, millest viis väitis, et neid pole kunagi rünnatud.

Paljud osariigid kurtsid, et föderaalvalitsus pole varustanud neid spetsiifilise informatsiooniga rünnakuohtude kohta, öeldes, et see info on salastatud ja kohalikel ametnikel ei ole sellele ligipääsu. Manfra sõnul on lubade väljastamine töös.

Teised osariigid väitsid, et on endiselt föderaalvalitsuse küberturvalisuse alase abi ootel. Mõned osariigid on vastu ideele, et valimissüsteemid peaksid kuuluma riigi kriitilise tähtsusega infrastruktuuri alla, nähes sellises asjakorralduses valitsuse sekkumist osariikide siseasjadesse.

Johnsoni sõnul on ametnikud, kes ei arva, et föderaalvalitsus peaks neile küberturvalisuse alal abi andma naiivsed ja vastutustundetud oma osariigi elanike suhtes.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles