USA senaator ja kunagine vabariiklaste presidendikandidaat John McCain jagas oma sotsiaalmeedia kontol viidet president Kersti Kaljulaidi artiklile ajalehes Wall Street Journal.
Senaator McCain: Eesti presidendi arvamuslugu peab lugema (7)
«Lugemiskohustus: Eesti presidendi Kaljulaidi arvamusartikkel tänases WSJis,» kirjutas McCain Twitteris.
Must-read op-ed by #Estonia Pres @KerstiKaljulaid in @WSJ today: «The Baltic States Turn 100» https://t.co/ULVQkbX9bw
— John McCain (@SenJohnMcCain) February 8, 2018
Kaljulaid avaldas USA mõjukas ajalehes Balti riikide saja aasta juubelile pühendatud arvamusloo, milles andis lühiülevaate Eesti ajaloost ning näitas Balti riikide okupeerimise mittetunnustamispoliitika seost 1980. aasta olümpiamängudega.
President Kaljulaid tõi ka esile Eesti e-riigi kiire arengu, 2007. aasta küberrünnakud ning sellele järgnenud arengud – NATO küberkaitse keskuse loomise ning Tallinna manuaali koostamise, mis koondab seisukohti rahvusvahelise õiguse rakendamisest küberruumis.
«Üks õppetund, mille me oleme saanud, seisneb selles, et vabaduse viljad on mitmekesised ja ootamatud. Kas keegi Lääne juhtidest, Ronald Reaganist Carl Bildtini, Jon Baldvin Hannibalssonist Uffe Ellemann-Jensenini, oleks võinud ette kujutada, et Balti riikide vabadust toetades aitavad nad ka kaasa ühiskondade loomisele, mis on suutelised olema digitaaltehnoloogia ja küberjulgeoleku katsepõllud nende oma kodanike ettevõtetele, aidates nende oma valitsustel mõista, milliseid eeliseid annavad digitaalselt pakutavad riigiteenused?» küsis Kaljulaid oma artiklis.
Eesti president avaldas ka toetust Gruusiale ja Ukrainale, küsides, kas mitte need riigid ei või olla järgmised, mis pakuvad maailmale uue innovatsioonihüppe.
Kaljulaid rõhutas oma artiklis demokraatlikest väärtustest, inimõigustest ja enesemääramise õigusest kinnipidamise olulisust.
Arizona osariigi senaator McCain oli Vabariikliku partei presidendikandidaat 2008. aasta presidendivalimistel, kuid kaotas valimised Barack Obamale. McCain on käinud korduvalt Eestis ning teda on autasustatud 2002. aastal Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgiga.