Briti kohtunik lükkas täna tagasi WikiLeaksi asutaja Julian Assange´i teise katse tühistada vahistamiskäsk, mis ei lase tal lahkuda oma varjupaigast Ecuadori Londoni saatkonnas, kus ta on viibinud viimased viis aastat.
Assange jääb nelja seina vahele
13. veebruar 2018, 17:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtunik Emma Arbuthnot lükkas tagasi Assange'i kaitsjate väited, et 2012. aastal seoses kautsjonitingimuste rikkumisega välja antud vahistamiskäsk ei ole enam avalikkuse huvides.
«Leian, et kinnipidamine on proportsionaalne vastus, kuigi härra Assange on piiranud omaenda vabadust mitu aastat,» lausus Arbuthnot.
Assange'i üks advokaatidest Gareth Peirce ütles uudisteagentuurile AFP, et kohtu otsuse edasikaebamine on võimalik, kuid sellesisulist otsust pole langetatud.
Suurbritannia tahab teda kinni pidada kautsjonireeglite rikkumise eest. Assange pelgab, et kui Suurbritannia ta kinni peab, siis annab riik ta välja USA-le, kus teda ootab süüdistus salastatud dokumentide avaldamises 2010. aastal.
Rootsi prokuratuur väljastas 2010. aasta novembris Assange'i vastu üleeuroopalise vahistamiskäsu kahe rootslanna seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse alusel.
Assange eitas süüdistust, kuid vaidlustas vahistamiskäsu ja andis end 2010. aasta detsembris Londoni politseile üle. Politsei vabastas ta kautsjoni vastu, kuniks kohus otsustab, kas tema väljaandmine on põhjendatud.
2011. aasta novembris lükkas Briti kõrgem kohus tagasi Assange'i taotluse väljaandmise vastu. Assange pelgas, et Rootsi annab ta USA-le üle, mistõttu rikkus ta oma kautsjoni reegleid ja põgenes 2012. aastal Londonis asuvasse Ecuadori saatkonda, kus ta on tänini.
Rootsis talle esitatud süüdistus on nüüdseks aegunud ja Rootsi üleeuroopaline vahistamiskäsk tühistatud, kuid süüdistus Suurbritannias kautsjonireeglite rikkumise eest on jätkuvalt jõus.