/nginx/o/2018/02/13/7576871t1h3edd.jpg)
Rahvaste Ühendus* hakkab arutama, kes täidab kuninganna Elizabeth II surma järel tema koha Briti impeeriumi endistest koloniaalriikidest ja asumaadest iseseisvunud riikide ühenduse eesotsas, vahendab BBC.
Briti Rahvaste Ühendus arutab Elizabeth II mantlipärija küsimust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londonis koguneb Rahvaste Ühenduse kõrgetasemeline töörühm, kellele on pandud ülesandeks analüüsida, kuidas saab välja nägema organisatsiooni juhtimine, kui aprillis 92-aastaseks saav kuninganna peaks surema.
«Ma kujutan ette, et järglase küsimus, nii ebameeldiv kui see ka pole, kerkib üles,» ütles üks allikas BBC-le.
Kuninganna kuulutati Rahvaste Ühenduse juhiks tema kroonimise päeval 1953. aastal. Kuigi Elizabeth II sai Rahvaste Ühenduse juhiks pärast oma isa George VI surma, ei ole tegemist päritava rolliga, mis läheks automaatselt üle tema pojale prints Charlesile.
Rahvaste Ühendusel on 53 liiget, kuid kuninganna on hetkel neist riigipea staatuses vaid 15-s, lisaks Suurbritanniale teiste seas ka Austraalias, Uus-Meremaal ja Kanadas.
BBC teatel toetab kuninganna ise prints Charlesi saamist ühenduse etteotsa. Väidetavalt on ta lausa kokku pannud ka Charlesi kampaaniameeskonna, kelle ülesanne on läbi sõita kõik ühendusse kuuluvad riigid, veenmaks sealseid liidreid, et too on antud ametiposti jaoks sobivaim. Elizabeth II mure on põhjendatud, sest praeguseks on läbi käinud ka võimalus valida ühendusele tseremoniaalne liider, et parandada organisatsiooni demokraatlikke volitusi.
Briti välisministeerium pole küsimust kommenteerinud.
* Rahvaste Ühendus (inglise keeles Commonwealth of Nations) oli 1949. aastani Briti Rahvaste Ühendus. Tegemist on Briti impeeriumi endistest koloniaalriikidest ja asumaadest iseseisvunud riikide ühendusega, mille eesotsas on Suurbritannia.