Vene president Vladimir Putin püstitas Ukrainale kuuluva Krimmi hõivamise küsimuse lähiringi nõupidamisel ööl vastu 23. veebruari 2014. aastal, ütles Vene riigiduuma endine liige Ilja Ponomarjov täna.
Ponomarjov: Putin tõstatas mõtte Krimmi annekteerimisest (1)
14. veebruar 2018, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ponomarjovi sõnul jälgis Putin murelikult Maidani sündmusi ja mõistis, et tema toetusega riigipea Viktor Janukovõtš on kaotamas.
Ta lisas, et sai 22. veebruaril julgestusteenistuse ohvitseridelt teada, et Putin oleks äärepealt Sotšis helikopteriõnnetusse sattunud.
«Putin pidas seda välismaiste eriteenistuste atendaadiks. Samal päeval põgenes Janukovõtš, mis tekitas Putinis tunde, et ümberringi kihavad vandenõud ja kutsus ööl vastu 23. veebruari kokku kitsa ringi nõupidamise ning püstitas just seal küsimuse Krimmi annekteerimisest,» selgitas Ponomarjov.
Oma vestluskaaslase sõnadele toetudes märkis Ponomarjov, et koosoleku enamus oli Krimmi annekteerimise vastu, eelistades järgi proovitud Lõuna-Osseetia varianti, kus kuulutatakse välja iseseisvus, Venemaa tunnustab seda ja otsustab vajadusel selle ala liidendada.
Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši kiri Putinile 1. märtsist 2014. aastal palvega kasutada Vene relvajõude Ukrainas on aga tema sõnul Krimmi annekteerimise seadustamiseks võtmetähtsusega.
«Minu seisukohast on see võtmetähtsusega, see on viis seadustada sõjaline rünnak Ukrainale ja peamine õiguslik alus, millest lähtudes otsustati kasutada Vene väge Ukrainas,» ütles eksiilis elav Ponomarjov riigireetmises süüdistatud Janukovõtši protsessil Kiievis Oboloni kohtus.
Ponomarjov arvas, et kui Vene föderatsiooninõukogu liige Andrei Klišas kirja 28. veebruaril föderatsiooninõukogu istungil ette luges, tekitas see veelahkme. Tema arvates esitati selle alusel antud föderatsiooninõukogu luba kasutada relvajõude Ukrainas kui liitlasriigi ja vennasrahva presidendi palvet takistada sõjaväelist riigipööret ja kaitsta sõbraliku riigi kodanikke.
Ponomarjovi sõnul näidati Janukovõtši kirja toona föderatsiooninõukogus.
«Klišas rääkis mingitest üksikasjadest, mida Janukovõtši kirjas, mida Vitali Tšurkin ÜRO-s näitas, ei olnud. Julgen arvata, et kiri koostati koostöös Venemaa esindajatega, kuid kindel ma ei ole,» ütles ta.
Endine duumasaadik selgitas, et nägi Janukovõtši kirja Putinile 2014. aasta märtsi lõpus-aprilli alguses tänu sõbrale, kes töötab Vene ÜRO esinduses.
«Mulle näidati seda, öeldi, et see anti ÜRO sekretariaati ametlikult üle ja seda levitati julgeolekunõukogu istungil. Mind üllatas, et see kiri ei olnud blanketil, sel oli vaid president Janukovõtsi allkiri ja käsitsi kuupäev 1. märts 2014. Kõik muud ametlikud dokumendid, mida ma nägin, olid vastavate vappidega ja blankettide peal, see kiri aga lihtsalt paberilehel ja erines seetõttu muudest,» ütles tunnistaja.
Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi 2014. aasta märtsis. Sellele eelnes poolsaare okupeerimine. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast ei tunnusta Krimmi Venemaaga liidendamist.