:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7584139t1h47b8.jpg)
Juhtiva mõttekoja poolt avaldatud raportist selgub, et Hiina ja Venemaa on tõsiselt USA sõjalisele võimekusele kandadele astunud ja lääneriigid ei saa oma senisele strateegilisele edule loota, kirjutab Independent.
Raport: USA, Venemaa ja Hiina valmistuvad konfliktiks (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõttekoja International Institute of Strategic Studies (IISS) avaldatud Military Balance 2018 (Sõjaline Tasakaal 2018) raport hoiatab, et sõda suurriikide vahel pole küll vältimatu, aga Washington, Moskva ja Peking valmistuvad võimalikuks konfliktiks.
Raportis käsitletakse näiteks Hiina püüdlust oma niigi suurt arsenali laiendada. Hiina õhujõudude Chengdu J-20 lennuk alustab teenistust 2020. aastal. See tähendab, et USA kaotab oma ainuvõimu varghävitajate osas. Samuti saab hiinlaste PL-15 õhk-õhk tüüpi raketisüsteem külge ülimoodsad radarid, millega suurem osa riike kiidelda ei saa.
/nginx/o/2018/02/15/7584095t1hafde.jpg)
Sarnased edusammud on toimunud ka merevõimekuse osas. Hiina viimase 15 aasta programmi tulemuseks on see, et nüüd on suurriigil rohkem korvette, hävituslaevu, fregatte ja allveelaevu kui Indial, Lõuna-Koreal ja Jaapanil kokku.
Raport väidab ka, et viimase nelja aasta jooksul teenistust alustanud sõjalaevade võimekus on suurem terve Prantsusmaa mereväe omadest. Samuti tähendab Djiboutis loodud baasi olemasolu, et Hiinal on suurem võimekus viia läbi missioone ka kodust kaugel, näiteks Euroopa lähistel.
/nginx/o/2018/02/15/7584149t1h1676.jpg)
Relvastumise tempo on Venemaal küll rahastuse ja tööstuslike probleemide tõttu madalam, aga samas lõikab Venemaa kasu Süürias ja Ukrainas saadavast sõjakogemusest ning on näidanud oma võimekust hübriidsõjas.
IISSi direktor Dr John Chipman sõnas: «Hiina relvastuse arendamine ja kaitsetehnoloogiline progress näitab, et ei üritata kõigest lääneriikidele järgi jõuda, aga soovitakse hoopis tõusta globaalseks kaitsetööstuse juhiks. Läänel pole enam monopoli innovatsiooni mõttes liidritena ega ka tootmise osas, samuti pole raha, et seda lubada. Hiina võib hoopis olla riik, mis teistel eest ära läheb.»