NATO kaitseministrid andsid täna heakskiidu ettevalmistustele alliansi väljaõppemissiooni saatmiseks Iraaki valitsuse ja äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) vastu võitleva rahvusvahelise koalitsiooni palvel.
NATO saadab Iraaki väljaõppemissiooni
Väljaõppemissioon muudab NATO senised jõupingutused Iraagi julgeolekujõudude koolitamisel püsivamaks, võimaldades eraldada paremini ressursse ja luues liitlaste jaoks kindla protsessi vägede panustamiseks.
«Me plaanime aidata spetsiaalsete sõjaväeakadeemiate ja -koolide rajamisega Iraagi vägedel muutuda üha professionaalsemaks,» lausus alliansi peasekretär Jens Stoltenberg täna pärast kaitseministrite kahepäevase kohtumise lõppu.
Kaitseministrid arutasid ka NATO teisi prioriteete. «Me leppisime kokku, et peame parandama meie võimet reageerida tulevastele kriisidele piirkonnas, muuhulgas tõhusama planeerimise ja õppustega,» lausus ta.
Eile õhtul arutasid ministrid koos Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Federica Mogherini ja partnerriikide Soome ja Rootsi kaitseministrite Jussi Niinistö ja Peter Hultqvistiga NATO-Euroopa Liidu koostööd. «Me oleme pühendunud koostöö hoogustamisele sõjalise liikuvuse, küberkaitse ja terroriohtude tõrjumise vallas,» lausus Stoltenberg.
Liitlased arutasid ka Euroopa Liidu hiljutisi otsuseid kaitsevaldkonnas, eriti alalise süvendatud kaitsekoostöö (PESCO) käivitamist, ning seda, kuidas tagada nende NATO tegevusi täiendav olemus.
Eile arutasid kaitseministrid ka õiglast koormajagamist NATOs ning edusamme kaitsekulutuste kohta antud lubaduste täitmisel. 2024. aastaks peaksid NATO nõutud vähemalt kaks protsenti SKP-st kulutama kaitsele 15 liikmesriiki praeguse viie asemel. «Me liigume õiges suunas ja ma ootan täiendavaid edasiminekuid eelseisvatel aastatel,» ütles peasekretär.
Stoltenberg teatas eile pärast kaitseministrite esimest töösessiooni pressikonverentsil, et ministrid kiitsid heaks alliansi sõjalise juhtimisstruktuuri moderniseerimise, mis hõlmab ka kahe uue väejuhatuse ja küberoperatsioonide keskuse loomist.
Juhtimisstruktuuri moderniseerimise raames luuakse Atlandi ühendväejuhatus, mille ülesanne on kaitsta merelisi kommunikatsiooniliine Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, ning logistika, abivägede ja sõjalise liikuvuse väejuhatus eesmärgiga tõhustada vägede ja varustuse liigutamist, lausus peasekretär.
Tema sõnul kavatseb NATO luua maavägede jaoks paar uut peakorterit, mis parandab veelgi alliansi vägede koordineerimist ja kiirreageerimisvõimet, ning loob Euroopa liitlasvägede peakorteri (SHAPE) juurde küberoperatsioonide keskuse.
Stoltenberg lausus, et kaitseministrid langetavad juunis otsuse uute väejuhatuste loomise ajakava, asukohtade ja personalivajaduste kohta. Brüsselis toimub 11.-12. juulil NATO tippkohtumine.