/nginx/o/2016/12/18/6186705t1h527d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/15/7583597t1hdf09.jpg)
Ameerika Ühendriikide koolitulistamiste statistika on halastamatu. 2018. aasta algusest möödunud napi 45 päeva jooksul on neid toimunud juba 18. Võrreldes möödunud aastaga on see arv rohkem kui kaks korda suurem.
Vanemateta relvahull viis täide oma haige unistuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane neist leidis sel kolmapäeval, kui 19-aastane Nikolas Cruz läks koolipäeva lõpus oma endise kooli juurde, kaasas poolautomaatrelv AR-15 ja suur kogus laskemoona, ning tappis 17 ja tekitas raskeid kehavigastusi veel vähemalt 15 inimesele.
Meedia andmetel olid tapetute seas ka Marjory Stoneman, Douglase keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja, 46-aastane Chris Dixon ja Cruzi endine kaasõpilane Jaime Guttenburg. Guttenburgi vanemad kinnitasid uudistekanalile Local 10 News, et nende tütar hukkus tulistamises, samas koolis käival pojal Jessel õnnestus aga sündmuskohalt põgeneda.
Endine koolikaaslane Joshua Charo väitis, et koolist välja visatud Cruzi seljakotist oli kord padruneid leitud. «Ma ei saa öelda, et ma hämmingus oleksin. Ta paistis sellist tüüpi poiss, kes võiks midagi niisugust teha,» lausus Charo. «Kõik ennustasid seda,» kinnitas ka teine õpilane WFOR-TV-le.
Üks tema endisi kaasõpilasi kinnitas kohalikule ringhäälingule, et Cruz rääkis pidevalt relvadest.
Cruz tundis hästi nii kooli ruumipaigutust kui ka evakueerimisplaani, sest õpilasena oli ta mitu korda kaasa teinud tuletõrjeõppuse. Nii lülitas noormees võimude teatel esmalt sisse tuletõrjealarmi, et õpilased ja õpetajad koolimajast välja meelitada ja rohkem inimesi tappa. Väidetavalt üritas ta end varjata sadade õpilaste hulgas, kes koolimajast välja jooksid.
«Alarm läks tööle, seega pidime klassidest evakueeruma,» meenutas Jeiella Dodoo CBS Newsile. «Siis kuulsime tulistamist. Ma kuulsin vist kuut lasku, siis hakkas osa inimesi jooksma ja siis jooksid juba kõik, sest meile tundus, et kui see (tulistamine – toim) on päris, siis on see kõige õigem asi, mida teha.»
Õpetaja Melissa Falkowski rääkis, kuidas oli aidanud 19 õpilasel kappi peitu pugeda. «Me olime seal vähemalt 40 minutit,» ütles ta CNNile.
Korrakaitsjad suutsid Cruzi turvakaamera salvestistelt tuvastada ja ta saadi kätte lähedal asuvast Coral Springsi piirkonnast. Politseinikud pidasid noormehe kinni, vastu ta ei hakanud. Väidetavalt teeb noormees võimudega koostööd ning talle on esitatud süüdistus 17 inimese ettekavatsetud tapmises.
1998. aasta septembris sündinud Cruzi virtuaalelu kohta on nüüd üht-teist ilmsiks tulnud. Browardi maakonna šerifi Scott Israeli sõnul võis Cruzi sotsiaalmeediakontodelt leida väga häirivaid tekste.
Näiteks kirjutas ta: «Ma tahan inimesi oma AR-15ga tulistada», «Ma tahan surra, tappes s*** palju inimesi» ja «Ma tapan ühel päeval võimuesindajaid. Nad ajavad taga häid inimesi».
Üks tema endisi kaasõpilasi kinnitas kohalikule ringhäälingule WSVN-7, et Cruz rääkis kogu aeg relvadest ja tal olid need ka kodus olemas. «Ta käis laskmas ja mulle tundus, et ta oli siis eksalteeritud seisundis,» ütles ta.
Õpilase Brandon Minoffi sõnul on Cruz vaikne ja veider noormees. «Ta rääkis mulle, et tahab sõjaväkke minna. Ja talle meeldis jahil käia,» kõneles Minoff CNNile.
Cruz oli seotud ka kooli noorte reservohvitseride treeninguprogrammiga, milles osaledes oli ta 2016. aastal auhindugi võitnud.
Matemaatikaõpetaja Jim Gard rääkis Miami Heraldile, et Cruzil oli keelatud tulla kooli territooriumile seljakotiga. Ta lisas, et poisiga oli möödunud aastal korduvalt probleeme. «Ta ähvardas oma kaasõpilasi ja tõenäoliselt paluti tal seetõttu koolist lahkuda.»
Kool ei ole avalikustanud ametlikku põhjust, miks Cruz koolist välja visati, aga õpilane Victoria Olvera ütles AP-le, et Cruz oli kakelnud oma ekstüdruku uue poiss-sõbraga. Samuti olevat Cruz tütarlapse suhtes agressiivselt käitunud.
Endise koolikaaslase Nicholas Coke’i sõnul oli aga Cruz koolist ära tulnud hoopis seetõttu, et kolis pärast kasuema surma Põhja-Floridasse.
Nimelt oli poisi kodune olukord enam kui keeruline. Ta oli adopteeritud ja kolm kuud tagasi suri tema kasuema Lynda Cruz. Cruzi isa oli juba kümne aasta eest südamerabandusse surnud.
Pärast kasuema surma oli poiss väidetavalt elanud koos oma sõbra perekonnaga, sest tal polnud kuskile mujale minna. Ka tema sõber käis samas koolis, kus Cruz tulistamise korraldas. Sõbra pere on lubanud võimudel oma kodu läbi otsida ja aitab igati uurimisele kaasa.
Massitulistamine ligi 3300 õpilasega koolis on toonud USAs taas päevakorrale debati relvakontrolli üle. Igal aastal hukkub USAs relvavägivalla tõttu keskeltläbi 33 000 inimest.
Kuriteo ohvrite lähedastele avaldas kaastunnet ka USA president Donald Trump. «Ükski laps, õpetaja ega keegi teine ei tohiks kunagi Ameerika koolis ennast ebaturvaliselt tunda,» kirjutas ta Twitteris.
Florida osariigi justiitsministri sõnul katab ohvrite matusekulud ja kannatanute psühholoogilise nõustamise kulud osariik.
Sel valentinipäeval aset leidnud koolitulistamine on seega üks USA lähiajaloo verisemaid. Ohvriterohkem oli 2012. aasta juhtum Conneticutis, kus 20-aastane Adam Lanza laskis Sandy Hooki algkoolis maha 26 inimest. Toonase kuriteo muudab erakordselt hirmsaks asjaolu, et enne koolis veresauna korraldamist mõrvas tulistaja ka oma ema. Ohvriterohke oli ka massitulistamine Virginia tehnikaülikoolis 2007. aastal, kui hiljem enesetapu sooritanud üliõpilane avas tule oma kaastudengite pihta, tappes 32 inimest.
/nginx/o/2018/02/15/7584009t1h7960.jpg)