Saksa armeel on NATO missiooniga raskusi

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Saksamaa Leopard 2 tank.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Lekkinud dokumendist selgub, et Saksamaa relvajõud on alavarustatud, et võtta järgmisel aastal üle NATO väga kõrges valmisolekus olevate kiirreageerimisjõudude (VJTF) juhtimine. 

Saksamaa relvajõud on salaja tunnistanud, et nad ei ole tegelikult võimelised täitma oma kohustusi NATO ees, selgub väljaandes Die Welt avaldatud dokumentidest. Saksamaa relvajõud ehk Bundeswehr peaks järgmise aasta alguses üle võtma VJTFi juhtimise, kuid selleks pole piisavalt tanke, märgitakse kaitseministeeriumi dokumendis.

Bundeswehri Münsteris paikneva üheksanda tankibrigaadi käsutuses on üheksa töökorras Leopard 2 tanki ja kolm jalaväe lahingumasinat Marder. Lubati, et VJTFi jaoks on kasutuses 44 Leopardi ja 14 Marderit.

Jalaväe lahingumasin Marder.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Dokumendis toodi välja ka puudujäägi põhjus. Nimelt on puudu varuosi, samuti maksab masinate hooldamine väga palju ja on ajamahukas. Lisaks olevat Bundeswehril puudu ka öövaatlusseadmeid, granaadiheitjaid, talveriietust ja killuveste.

«Selle mõte on öelda Venemaale: jah, võid saata väed Poolasse või Eestisse, aga päeval, mil sa seda teed, tuleb sul tappa sakslasi ja teiste riikide sõdureid.» Mark Galeotti

Samuti märgitakse dokumendis, et ka Saksamaa õhuvägi ehk Luftwaffe on hädas. Õhuväe peamisi töövahendeid ehk Eurofighteri ja Tornado hävitajaid ning CH-53 transpordikopterid on võimalik kasutada vaid neljal kuul aastas. Ülejäänud aja jooksul teostatakse lennuvahenditele remondi- ja hooldustöid ning täiustatakse relvastust.

Eurofighter Typhoon Ämaris.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

Opositsioonipoliitikud süüdistavad relvajõudude halvas seisus kaitseminister Ursula von der Leyenit. «Von der Leyen peaks enda käest küsima, mida ta viimasel ametiajal teinud on,» ütles roheliste poliitik Tobias Lindner.

Ursula von der Leyen

FOTO: JOHN THYS/AFP/scanpix

«Nagu näha, on poliitiliselt sobivam teatada pidevalt relvastumise kavatsustest ja trendimuudatustest, mitte tegeleda varuosade ja hooldusega seotud probleemidega. Von der Leyen on täielikult vastutav praeguste probleemide eest,» jätkas Lindner.

Praha rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Mark Galeotti ütles Deutsche Wellele, et Saksamaa erinevad militaarprobleemid pole alliansile saladuseks. «Saksamaa on pikalt liiga vähe kaitsele kulutanud. Oleme ausad, aetakse mittesõjalist välispoliitikat.» Tema sõnul pole Saksamaa oma rolli NATOs täitnud.

Lekkinud dokumendi kohaselt üritatakse oma puudujääke võimekuses katta teiste üksuste arvelt, hoolimata sellest, et nii mõjutatakse negatiivselt nende üksuste väljaõpet.

Galeotti sõnul on tankidega seonduvat probleemi raske lahendada, sest ei piisa lihtsalt raha loopimisest. Samuti ei saa seda teha kiiresti, sest tankidele on vaja täpselt õigeid varuosi, infrastruktuuri, transpordivahendeid ja kohti, kus masinaid tankida.

Mark Galeotti

FOTO: Raul Mee/Scanpix

Kuna Saksamaa on vaikimisi võtnud küllaltki patsifistliku suuna ja isegi välismissioonidel üritatakse väidetavalt oma sõdureid lahingutegevusest eemale hoida, siis pole teaduri sõnul üllatav, et tankidega on probleeme.

«Tankid pole midagi muud kui lihtsalt sõjamasinad. Džiibiga sõitvat sõdurit saab kasutada ka humanitaarmissioonidel Aafrikas, nad saavad erinevaid asju teha. Tank on lihtsalt tank. Sellega on Saksamaa viimastel kümnenditel eriti mööda pannud,» ütles Galeotti.

NATO lõi VJTFi 2014. aastal, et vastu seista Venemaa ohule Balti riikides. Kiirreageerimisjõududesse kuulub 5000 sõdurit. Nimele vastavalt peab üksus olema võimeline saavutama lahingvalmiduse 24 tunni jooksul. Dokumentidest lähtuvalt on praegu Suurbritannia ja Prantsusmaa ainsad suurriigid Euroopas, kes oleks võimelised sellisel moel agressioonile vastama.

Galeotti hinnangul on VJTF pigem poliitiline lõks ja mitte sõjaline jõud. «Selle mõte on öelda Venemaale: jah, võid saata väed Poolasse või Eestisse, aga päeval, mil sa seda teed, tuleb sul tappa sakslasi ja teiste riikide sõdureid,» märkis ta.

Seetõttu väidab teadur, et Saksamaa võimekus saata lubatust vähem tanke ei tähenda, et VJTFi missioon kõikuma lööks. «Vähemalt lähitulevikus pole tõenäoline, et Venemaa NATOga võidelda tahaks. Peame meeles pidama, et Euroopa NATO riikidel, isegi ilma USA ja Kanadata, on rohkem sõdureid kui Venemaal,» lausus Galeotti Deutsche Wellele.

Vaata tanki Leopard stiilinäidet: 

Tagasi üles