Viis huvitavat asjaolu Euroopa noorima riigi Kosovo kohta

Politseinikuks maskeerunud Kosovo poiss riigilippe käes hoidmas.

FOTO: Armend Nimani/AFP/Scanpix

Kosovol, mis tähistab täna kümnendat iseseisvusaastapäeva, on lipp, millest vähesed teadlikud, neli rahvusvahelist suunakoodi ja judo kangelane.

Viis huvitavat asjaolu Euroopa noorima riigi kohta:

-Rätik riigilipuks

Kosovo lippu ehib sinisel taustal selle territooriumi kuju ja kuus kollast täht – üks täht iga põhilise etnilise grupi kohta Kosovos.

Albaania lipud Kosovos. 

FOTO: OGNEN TEOFILOVSKI/REUTERS

Kosovo etnilised albaanlased kutsuvad lippu pilkavalt rätikuks, sest nad usuvad, et taoline lipp võeti kasutusele sooviga läänele meelehead teha. Üle Kosovo kasutatakse naaberriigi Albaania lippu, mille punasel taustal on kujutatu kahe peaga kotkast.

Ka Ühendriikide lipp on populaarne, sest Washington on Kosovo iseseisvust Serbiast tugevalt toetanud.

Kosovo etniliste serblaste piirkonnas on rätik samuti haruldane, sest seal lehvivad eelkõige Serbia lipud.

-Neli suunakoodi

Kuna Serbia on Kosovo iseseisvusele vastu, kasutatakse helistamisel kolme riigisuunakoodi. Maaliinidel on kasutusel Serbia +381 ja mobiilide puhul Monaco +377 ning Sloveenia +386.

Kosovo sai endale oma, +383, suunakoodi pärast Belgradiga sõlmitud lepet. Seda kasutatakse juba populaarse sõnumivahetusäpi Viberi puhul.

-Judokangelanna

Majlinda Kelmendi

FOTO: MARKUS SCHREIBER/AP

Kosovo võitis oma suurt venda Albaaniat 2016. aastal Brasiilias Rios peetud suveolümpiamängudel, kui riigi kangelanna Majlinda Kelmendi tõi judos koju kulla.

Kosovo kasutab sporti diplomaatilise vahendina ja võeti Rahvusvahelisse Olümpiakomiteesse 2014. aastal. See ajas Serbia raevu. 

Lõuna-Koreas vältavatele Pyeongchangi taliolümpiamängudele saadeti uhkelt esimene ja ainus suusataja Albin Tahiri.

-Võimas diasporaa

Kosovos elab umbes 1,8 miljonit inimest, kuid arvatakse, et umbes 700 000 Kosovo albaanlast o migreerunud välismaale, põhiliselt Saksamaale ja Šveitsi.

Diasporaa, millel on oma ministeerium, saatis 2017. aasta esimese 10 kuu jooksul Kosovole umbes 620 miljonit eurot.

-Tänu katedraal

Pristina südamesse rahatav roomakatoliku katedraal.

FOTO: wikipedia

Umbes 95 protsenti Kosovo albaanlastest on moslemid, kuid Balkani üks suurimaid roomakatoliku kirikuid asub Pristina kesklinnas.

Pühendatud ema Teresale, kellel on Albaania juured, sümboleerib kirik Kosovo tänu läänele nende iseseisvuse toetamise eest.

Kosovo lippu mähitud tüdruk riigi 10. sünnipäevaks püstitatud monumendo ees. 

FOTO: HAZIR REKA/REUTERS

Pidustused iseseisvumise auks kestavad terve nädalavahetuse.

Kosovo parlament kuulutas väikeriigi iseseisvaks 2008. aastal 17. veebruaril, kümme aastat pärast sõda Kosovo albaanlaste ja Serbia sõdurite vahel, milles hukkus umbes 13 000 inimest.

Rohkem kui 110 riiki on tunnustanud Kosovo iseseisvust, kuid mitte Serbia ega Venemaa, mis on kasutanud oma vetoõigust, et tõkestada Kosovo liitumist ÜROga. Samuti ei tunnusta Kosovo omariiklust Hispaania ja Kreeka.

Tagasi üles