USA portaal Axios teatas, et eelmise aasta 9. novembril tekkis USA ja Hiina ametnikel Pekingis kaklus. Tüliõunaks oli kurikuulus niinimetatud tuumajalgpall ehk tuumakohver, mis alati Ühendriikide presidendi lähedal peab asuma.
USA ja Hiina presidentide ihukaitsjad läksid Trumpi tuumakohvri pärast kaklema (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Donald Trump külastas Hiinat eelmisel aastal. Pekingi Suurt Rahvasaali külastades tekkis personaliülem John F. Kellyl, USA salateenistuse agendil ja hiinlasest ihukaitsjal «tuumajalgpalli» pärast kaklus. Hiina julgeolekutöötajad keelasid kohvrit kandnud sõjaväelasel saali siseneda. Probleem oli aga selles, et tuumakohver peab alati presidendi läheduses olema.
Kui Trumpi personaliülem Kelly vahejuhtumist kuulis, kiirustas ta kohvrit kandnud sõjaväelase ja teiste USA ametnike juurde ning andis neile korralduse edasi kõndida. See oli valla päästnud kähmluse.
Hiina julgeolekuametnik haaras Kellyst kinni, personaliülem lükkas aga hiinlase käe eemale. Selle peale võttis USA salateenistuse agent hiinlase haardesse ja viis ta põrandale maha.
Axios teatas aga, et kähmlus oli kestnud vaid mõne hetke ja hiinlane tuumakohvrit puutuda ei suutnud. Samuti vabandas ameeriklaste ees Pekingi turvameeskonna ülem. Valge Maja pole intsidenti veel kommenteerinud.
Mis on «tuumajalgpall»?
Tuumakohver on presidendi ja asepresidendiga väljaspool Valget Maja alati kaasas. Kohvri eesmärgiks on tagada Ühendriikidele võimalus anda vastulöök olukorras, mil president ei saa isiklikult viibida Valges Majas asuvas kriisiruumis.
Kohvri kõige olulisem eesmärk on võimaldada presidendil enda isiku tuvastamine ja Pentagoniga turvalise ühenduse loomine. Samuti peituvad «tuumajalgpallis» kiirvalikud ja informatsioon eri tüüpi rünnakute kohta. Tuumarünnaku jaoks saab käsu anda vaid president ise.
«Tuumajalgpall» on pärit külma sõja ajast, mil president John F. Kennedy soovis tuumahüsteeria valguses luua süsteemi, mis oleks usaldusväärne ja turvaline viis edastada olulisi korraldusi.