/nginx/o/2018/02/19/7599451t1ha05b.jpg)
Hiina võimud nõuavad karmi karistust mehele, kes väidetavalt varastas USAs näitusel oleva terrakotasõdalase kuju pöidla.
Ameeriklane varastas terrakotasõdalase pöidla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2000 aasta vanune kuju, mille väärtuseks loetakse 4,5 miljonit dollarit (3,6 miljonit eurot), on üks kümnest, mis on laenatud Philadelphias asuvale Franklini Instituudile. Eelmisel nädalal esitati Michael Rohanale kunstiteose varguse ja varjamise eest süüdistus. Praeguseks on mees kautsjoni vastu vabastatud.
Kohtudokumentide kohaselt osales 24-aastane Rohana Franklini Instituudis toimunud peol eelmise aasta 21. detsembril. Peolt otsustas ta minna ka terrakotasõdalaste näitusele, mis oli sel ajal suletud.
/nginx/o/2018/02/19/7599447t1h489e.jpg)
Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja Hiina uudisteagentuuri Xinhua andmetel kasutas Rohana liikumisel oma telefoni taskulampi ja tegi ühe kujuga ka koos pilti. Seejärel haaras ta kuju vasakust käest kinni, murdis selle küljest midagi ära ja pani omale taskusse.
Muuseumitöötajad avastasid 8. jaanuaril, et kujul on pöial puudu. FBI hakkas asja uurima ja sai Rohanale jälile. Hiljem tunnistas noormees, et hoidis pöialt oma lauasahtlis.
Täna mõistis kuju välja laenanud Shaanxi Kultuurimälestiste Keskuse direktor Franklini Instituudi hukka ja süüdistas neid hooletuses. «Me palume USA-l tõsiselt kurjategijat karistada. Oleme esitanud protesti,» sõnas direktor Wu Haiyun.
Wu ütles, et keskus saadab Ühendriikidesse kaks eksperti, kes peavad oma hinnangu andma ning leitud pöidla kujule tagasi külge panema. Instituudilt kavatsetakse välja nõuda ka kahjutasu.
Praegu Franklini Instituudis olevad kümme kuju on osa 8000-mehelisest terrakotasõdalaste armeest. Kujud lasi ehitada Hiina keiser Qin Shi Huang, kes suri aastal 210 eKr. Ta uskus, et sõdalased kaitsevad teda pärast surma. Kujud avastati talumeeste poolt Xi'ani linnast 1974. aastal.
/nginx/o/2018/02/19/7599453t1h106d.jpg)