Saksamaa sotside saatuslik hääletus sai alguse

Hääletussedel. Foto: Rüdiger Wölk/imago/Scanpix

Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) 463 723 liikme ees seisab Saksamaa tuleviku arvesse võttes ülimalt oluline ülesanne. 

Angela Merkel. Foto: MARKUS SCHREIBER/AP/SCANPIX

Nimelt algas täna sotside hääletus, millest selgub, kas Saksamaa saab omale uue valitsuse või peab kantsler Angela Merkel üritama riiki teiste meetodite abil stabiliseerida. 

Liikmed peavad andma oma hinnangu SPD, Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) uuele valitsuskoalitsioonile. SPD liikmetele saadeti sedelid postiga koju ja nüüd on neil aega kuni 2. märtsini, et oma hääl anda. Tulemust võib esialgsete andmete kohaselt oodata 4. märtsil.

Kui kooslus heaks kiidetakse, saab Saksamaa pool aastat pärast valimisi omale ka uue valitsuse. Kui SPD liikmed selle tagasi lükkavad, ootab ees poliitiline madalseis. Lahenduseks oleks ebastabiilne vähemusvalitsus või erakorralised valimised.

Erakorralised valimised poleks aga sugugi SPD huvides. Väljaande Bild poolt tellitud Insa uuringukeskuse uuringu kohaselt on SPD langenud erakondade populaarsuse osas kolmandaks ja neist on suutnud mööduda parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD). Kuigi Insa kipub paljude meelest AfD populaarsust ülehindama, siis tihedat rebimist oleks erakondade vahel kahtlemata oodata.

Varasematel aastatel hääletades on SPD liikmed suurkoalitsioonile ülekaaluka toetuse andnud, aga seekord pole taolist lahendust oodata. Erakond on pooldajate ja vastaste vahel selgelt kaheks jagunenud. 

Meelsuse muutust näitab ka jaanuaris parteikongressil toimunud hääletuse tulemus. Siis toetas formaalsete koalitsioonikõneluste alustamist vaid 56 protsenti delegaatidest.

Merkeli CDU korraldab delegaatide osavõtul hääletuse 26. veebruaril ja sealt oodatakse suurkoalitsioonile selget toetust.

Martin Schulz. Foto: TOBIAS SCHWARZ/AFP/Scanpix

SPD sees on toimunud suured muudatused. Enam pole erakonna esimeheks endine Euroopa Parlamendi president Martin Schulz. Septembris toimunud valimistel SPD kantslerikandidaadiks olnud mees astus tagasi, lootes endale saada uue valitsuse välisministri koht.

Schulz andis erakonna juhtimise üle Andrea Nahlesile. Tema võimalik nimetamine välisministriks sai aga erakonna liikmete hulgas sedavõrd negatiivse tagasiside osaliseks, et Schulz otsustas plaanist loobuda.

Nüüd on suurkoalitsiooni toetajate mobiliseerimine just Nahlesi ja võimaliku uue rahandusministri Olaf Scholzi kätes.

Andrea Nahles (vasakul) ja Olaf Scholz. Foto: Axel Heimken/AP/Scanpix

Nahlesi ja Scholzi vastu töötab aga innukalt 28-aastane Kevin Kühnert, kes on erakonna noorteorganisatsiooni Jusos juht. Tema on tõusnud suurkoalitsiooni kõige häälekamaks vastaseks.

Kuna SPD on viimaste nädalate jooksul saanud omale 25 000 uut liiget, siis arvatakse, et inimesed liitusid just selleks, et hääletusel osaleda ja suurkoalitsioon tagasi lükata. Sellise eesmärgiga inimeste liitumise nimel oli erakond sunnitud seadma tähtaja ning ütlema, et pärast seda kuupäeva liitujatel pole võimalik hääletusel osaleda.

Eile õhtul esines Kühnert koos SPD peasekretär Lars Klingbeiliga Berliini lähedal. Mõlemad nõustusid küll, et SPD suutis kõneluste käigus panna Merkeli SPD-le hinnaalandusi tegema, aga Kühnerti hinnangul pole see endiselt piisav, et koos valitsus moodustada. Klingbeil on Merkeliga koostöö tegemiseks valmis. Deutsche Welle teatel oli raske aru saada, kas rahvas toetab pigem Klingbeili või Kühnertit.    

Noored paistsid olevat rohkem skeptilised, vanematel liikmetel jagus kiidusõnu sellele, mida läbirääkimiste jooksul saavutada suudeti. Selliseid debatte on järgmise kahe nädala jooksul plaanitud korraldada mitmes linnas üle Saksamaa.

Kevin Kühnert (vasakul) ja Lars Klingbeil. Foto: imago/Mauersberger/Scanpix

Mõned CDU liikmetest on SPD liikmete hääletust kritiseerinud. Näiteks mõjuvõimas Julia Klöckner süüdistas sotside juhtkonda vastutuse ära andmises. «SPD juhid peaksid segaduse põhjustamise asemel juhtima,» sõnas ta.

Mõnede hinnangul on aga SPD liikmete hääletus hoopis põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduskohtule on esitatud viis kaebust, aga kohus pole neid kuulda võtnud.