/nginx/o/2018/02/21/7604991t1hc3a4.jpg)
Vene-Rootsi
Kohus kinnitas FSB keelu avaldada Wallenbergi perele arhiividokumente (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskva kohus jättis teisipäeval jõusse Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) otsuse keelduda kadunuks jäänud Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi järeltulijatele ligipääsu andmisest arhiividokumentidele, mis võivad sisaldada infot mehe saatuse kohta.
Wallenberg, keda nimetatakse sageli ka "Rootsi Schindleriks", päästis aastail 1944-1945 kümneid tuhandeid Budapesti juute koonduslaagritesse saatmisest, väljastades neile vajalikke dokumente. Samuti hankis ta nende majutamiseks hooneid.
Ta kadus salapärastel asjaoludel pärast Punaarmee sõdurite poolt vahi alla võtmist 17. jaanuaril 1945.
Nõukogude Liidu 1957. aastal väljastatud dokumentide järgi suri ta 1947. aasta 17. juulil Lubjanka vanglas südamerikke tagajärjel. Wallenbergi perekond ei ole aktsepteerinud seda versiooni juhtunust ja on püüdnud aastakümneid välja selgitada, mis mehega juhtus.
2000. aastal teatas Vene uurimiskomisjon, et diplomaat hukati 1947. aastal poliitilistel põhjustel.
Wallenbergi perekond kaebas eelmisel aastal FSB kohtusse pärast seda, kui julgeolekuteenistus oli korduvalt keeldunud sellele ligipääsu andmisest arhiividokumentidele. Septembris lükkas Moskva kohus Wallenbergide hagi tagasi.
Vene uudisteagentuuride teatel ütles FSB esindaja kohtus, et dokumentide avalikustamine võib viia informatsiooni avaldamiseni Wallenbergi kongikaaslaste kohta, "mida kõik sugulased ei taha".
Septembris ütles FSB esindaja Sergei Tšurikov kohtus, et perekonna nõudmine tuleks tagasi lükata, sest arhiividokumendid sisaldavad üksikasju salapolitsei teiste vangide "eraelu" kohta. Kui advokaadid ei saa just dokumentides nimetatute kõigi järeltulijate nõusolekut, on võimalik 1947. aastast pärinevaid dokumente avaldada alles 2022. aastal pärast 75-aastast ametlikku ooteaega, sõnas ta.
"Te võite oodata neid tähtaegu," ütles Tšurikov Wallenbergi pere advokaatidele. Ta tunnistas ka, et info varjamiseks on rakendatud meetmeid ja seetõttu on dokumendid tsenseeritud ning mõned osad või leheküljed välja rebitud.
Eelkõige tahavad endise diplomaadi pereliikmed teada, kas Wallenberg oli "vang number 7", kes arhiividokumentide järgi kuulati üle 1947. aasta 23. juulil - kuus päeva pärast Wallenbergi väidetavat surma. Perekond sai salapärasest kinnipeetavast teada kahelt ajaloolaselt, kelle sõnul ütlesid FSB arhivaarid neile, et see vang oli ilmselt Wallenberg.
Rootsi kuulutas eelmisel aastal Wallenbergi ametlikult surnuks, kuid tema surnukeha pole perekonnale kunagi tagastatud.