Raport: ükski Saksamaa allveelaev pole lahingvalmiduses (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/02/21/7605381t1h15b1.jpg)
Viimastel päevadel on avaldatud informatsiooni, mille kohaselt on Saksamaa relvajõud väga halvas seisus ning neil võib tekkida raskusi NATO kiirreageerimisjõudude (VJTF) raamriigina tegutsemisel. Saksamaa Liidupäeva eilsest raportist selgub, et olukord on arvatust veelgi hullem.
Eelmisel nädalal kirjutas väljaanne Die Welt lekkinud dokumendist, mille kohaselt on Bundeswehril puudus töökorras tankidest. Münsteris paikneva üheksanda tankibrigaadi käsutuses on üheksa töökorras Leopard 2 tanki ja kolm jalaväe lahingumasinat Marder. Lubati, et VJTFi jaoks on kasutuses 44 Leopardi ja 14 Marderit.
Selle nädala alguses kirjutas väljaanne Rheinische Post, et tankide kõrval on sõduritel puudu näiteks ka talvevarustus, telgid ja kaitsevestid.
2014. aastal olid tankikomandörid väidetavalt kasutanud NATO õppuse käigus automaatrelvade asemel mustaks värvitud luudasid.
Uuest raportist selgub, et laiaulatuslikud probleemid on ka allveelaevade ja transpordilennukitega. «Eelmise aasta lõpus polnud lahingvalmiduses ükski kuuest Saksamaale kuuluvast allveelaevast. Oli aegu, mil ükski 14 Airbus A-400M polnud lennuvõimeline,» teatas parlamendi relvajõudude volinik Hans-Peter Bartels eile Berliinis ajakirjanikele.
Bartelsi sõnul olid kõik allveelaevad raporti koostamise ajal parandamisel. Relvajõududele kuuluvate hävitajate, tankide, helikopterite ja laevade olukorda on kirjeldatud erakordselt halvana. Samuti kirjutatakse, et varuosade puudus ja vananenud varustus on jätnud relvajõudude tegevusse suured lüngad.
Mitmete lennukite piloodid pole saanud kogemusi omandada, sest kasutuses on liialt vähe õhusõidukeid ja see seab nende lennutundidele tõsised piirangud.
Saksamaa mereväel on Bartelsi sõnul kasutuses vaid üheksa fregatti. Plaanide kohaselt peaks neid olema 15. Fregattide hooldus on muutunud nende vanuse tõttu aina tihedamaks.
«Armee valmisolek pole viimastel aastatel paranenud, see on hoopis halvenenud,» sõnas Bartels. Lisaks varustusega seonduvatele probleemidele on täitmata 21 000 juhtivat ametikohta ja see on endaga kaasa toonud puudujäägid juhtimises.
Raport kutsub valitsust kiiresti reformide kallal töötama ning kaitsekulutusi suurendama. Eelmisel aastal kulutas Saksamaa kaitsele 37 miljardit eurot ehk 1,2 protsenti SKTst. See jääb oluliselt alla NATO nõutavale kahele protsendile.
Hiljutisted koalitsioonikõnelused Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU), Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) ja Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) vahel ei keskendunud kaitsekulutustele kuigi palju ja sotsid on kahe protsendini jõudmisele vastu olnud. Kantsler Angela Merkel on aga lubanud, et 2024. aastaks saavutatakse NATO nõutav alampiir.
/nginx/o/2018/02/21/7605377t1h6103.jpg)
Bartelsi sõnul võtab puuduste kõrvaldamine aega vähemalt 10 aastat. SPD liikmest Bartelsi sõnul peab CDU ridadesse kuuluv kaitseminister Ursula von der Leyen kiiresti tegutsema. Bartelsi hinnangul pole varustuse osas alates von der Leyeni ametisse asumisest 2013. aastal märkimisväärseid arenguid toimunud.
«Suurima riigina Euroopa Liidus ja suuruselt teise riigina NATOs ning riigina, mis asub Euroopa keskel, on Saksamaal selge mandaat kollektiivkaitse jaoks Euroopas,» sõnas Bartels.
Esmaspäeval ütles NATO diplomaat Reutersile, et Saksamaa valmisolek on tõsine probleem.
Järjest rohkematel NATO missioonidel osalev Saksamaa pole viimastel aastatel suutnud oma relvajõude moderniseerida. Ajateenistus kaotati seitse aastat tagasi ja mindi üle palgaarmeele. Sellest hoolimata teatati 2016. aastal, et tsiivilkaitse otstarbel võidakse ajateenistus mingis vormis taastada.
Puudulik varustamine on sakslastele ka piinlikkust valmistanud. 2014. aastal olid tankikomandörid väidetavalt kasutanud NATO õppuse käigus automaatrelvade asemel mustaks värvitud luudasid, kirjutab BBC.