/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/02/21/7608319t1hbf01.jpg)
Hollandi parlament valmistub vastu võtma eelnõu, mis tunnustab ametlikult 1915. aastal armeenlaste kallal toime pandud veresauna genotsiidina.
Hollandi parlament valmistub armeenlaste genotsiidi tunnustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt halvendab samm niigi pinevaid suhteid Türgiga.
«Peaminister Mark Rutte nelja partei koalitsiooni väiksem konservatiivne osapool Kristlik Liit (CU) esitab koalitsiooniparteide toel alamkojale kaks eelnõud,» ütles CU liige Joël Voordewind.
Esimene teeb ettepaneku, et parlament ei räägiks armeenia genotsiidist ebamääraselt. Teine palub valitsusel saata 24. aprillil esindaja Jerevani armeenia genotsiidi mälestustseremooniale ja teha seda edaspidi iga viie aasta tagant.
Armeenlased on aastaid püüdnud saavutada 1915.-17. aasta tapatalgute rahvusvahelist tunnustamist genotsiidina. Nende sõnul sai toona surma 1,5 miljonit armeenlast.
Türgi - genotsiidis süüdistatava Osmani impeeriumi järglane - väidab, et tegu on kollektiivse tragöödiaga, mis nõudis nii türklaste kui armeenlaste elusid.
Ankara on otsustavalt termini «genotsiid» kasutamise vastu ja väidab, et armeenlaste ülestõus Esimese maailmasõja ajal ja sissetungivate Vene vägede toetamine viis selleni, et surma sai 500 000 inimest.
Juhtunut on genotsiidina tunnustanud üle 20 riigi, sealhulgas Saksamaa.