/nginx/o/2018/02/23/7618283t1h4ad0.jpg)
Türgi välisministeerium kutsus välja riigis resideeruva Hollandi asjuri pärast seda, kui Hollandi parlament otsustas tunnistada 1915. aastal Osmani impeeriumis armeenlaste kallal toime pandud tapatalgud genotsiidiks, ütles ametnik.
Türgi kutsus parlamendi otsuse tõttu välja Hollandi asjuri
23. veebruar 2018, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi diplomaat kutsuti välisministeeriumisse Ankaras ja Türgi mõistis parlamendi otsuse hukka, ütles anonüümsust palunud välisministeeriumi ametnik AFP-le.
Hollandi parlamendi alamkoda toetas eile 142 poolt- ja kolme vastuhäälega ettepanekut, mille järgi parlament ei räägiks armeenlaste genotsiidist ebamääraselt.
Alamkoda toetas ka valitsuse esindaja saatmist 24. aprillil Jerevani genotsiidi mälestusüritustele.
Hollandi välisministri kohusetäitja Sigrid Kaag teatas koheselt, et kuigi neljaparteiline valitsuskoalitsioon toetas otsust, jääb valitsus selles küsimuses talitsetuks.Välisministri sõnul ei anna Hollandi valitsus hinnangut, kas tegemist oli genotsiidiga või mitte. Ta rõhutas, et valitsuse seisukoht selles küsimuses on muutumatu.
Türgi Euroopa asjade minister Ömer Çelik ütles ajakirjanikele, et Türgi mõistab parlamendi otsuse hukka ja Ankara jaoks on see õigustühine.
Armeenlased on aastaid püüdnud saavutada 1915.-17. aasta tapatalgute rahvusvahelist tunnustamist genotsiidina. Nende sõnul sai toona surma 1,5 miljonit armeenlast.
Türgi - genotsiidis süüdistatava Osmani impeeriumi järglane - väidab, et tegu on kollektiivse tragöödiaga, mis nõudis nii türklaste kui armeenlaste elusid.
Ankara on otsustavalt termini genotsiid kasutamise vastu ja väidab, et armeenlaste ülestõus Esimese maailmasõja ajal ja sissetungivate Vene vägede toetamine viis selleni, et surma sai 500 000 inimest.
Juhtunut on genotsiidina tunnustanud üle 20 riigi, sealhulgas Saksamaa.
Türgi ja Hollandi suhted on viimase aasta jooksul järjekindlalt halvenenud pärast seda, kui Hollandi valitsus ei lubanud Türgi ministreid enne 2017. aasta aprillis korraldatud referendumi Türgi presidendi volituste laiendamise üle riiki kampaaniat tegema.
Veebruari algul teatas Haag ametlikult suursaadiku tagasikutsumisest Ankarast, ehkki Hollandi suursaadikut pole Ankarasse lubatud alates mullu märtsist.