/nginx/o/2018/02/25/7636651t1h019f.jpg)
Saksamaa väljaanne Deutsche Welle (DW) avaldas Eesti iseseisvuspäeva puhul artikli, milles kirjeldatakse Tallinna poliitikute ja venelastest vähemuse raskeid suhteid. DW hinnangul on aga muutus tulekul.
Deutsche Welle: Eesti ulatas Narvale käe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DW kirjutab, kuidas Eestis elavad venelased tundsid end pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal kõrvalejäetuna ja kaotasid üleöö oma identiteedi, sest neid hakati nägema okupantidena.
«Iseseisev Eesti võttis karmi liini, lubades kodakondsuse vaid neile, kes elasid Eestis enne 1940. aastat - ehk sisuliselt mitte kellelegi - ning tegid keerulise eesti keele testi läbimisest tingimuse eestlaseks saamiseks,» kirjutab DW ajakirjanik Isabelle de Pommereau.
DW hinnangul ei suudetud pikalt venekeelsetele elanikele ühiskonnas paremat kohta leida ning pärast Krimmi okupeerimist sai see küsimus ka rahvusliku julgeoleku osas uue tähenduse.
Tsiteeritud on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raiki, kelle sõnul oli president Kersti Kaljulaidi visiit Narva enne Eesti 100. sünnipäeva suureks sümboolseks verstapostiks, mis näitab, et Eesti kohtleb Narvat osana Eestist ja narvalasi eestlastena.
Kirjeldatakse erimeelsusi narvalaste ja eestlaste mõtlemises. Välja on toodud see, et Nõukogude armee oli Narva venelaste hinnangul Eesti vabastajaks 1944. aastal, aga eestlaste jaoks tähistas see pika ja valusa okupatsiooni algust. «Narva poliitikud ütlevad, et NATO kohalolek Balti riikides tekitab ebavajalikke pingeid Venemaaga,» seisab artiklis.
«Kui ma kuulen laske ja õppusi üle jõe, tunnen ma end NATOga kindlamalt,» ütles DW-le Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik.
DW sõnul vaatavad narvalased Venemaa televisiooni ja paljud imetlevad Venemaa president Vladimir Putinit, aga samas pole üle jõe kolimine sealsete elanike jaoks variant.
Eesti president on Saksamaa väljaande sõnul Narvale tähelepanu pööranud, otsustades kuuks ajaks oma kabineti sinna kolida ning aidanud Narvat nende püüdluses saada enda kätte 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitel.
DW sõnul rakendas Reformierakond võimul veedetud ajal kokkuhoiumeetmeid, mis mõjutasid venekeelset rahvastikku eriti karmilt. «Võõrandumist tundnud venekeelsed
inimesed pöördusid Keskerakonna poole. Endise erakonna liidri ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare sidemed Vladimir Putini Ühtse Venemaaga välistasid aga teiste erakondade jaoks nendega koostöö tegemise,» seisab artiklis.
Sõna sai Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova: «Aastaid tulid Reformierakonna poliitikud enne valimisi sama jutuga lagedale: «On venelased ja eestlased. Kui olete eestlased, peaksite meie poolt hääletama. Kõik idast tulev on halb.»»
Täispikkuses Deutsche Welle artiklit saab lugeda SIIT.