/nginx/o/2011/05/18/588512t1h27fb.jpg)
Ameerika Ühendriigid kinnitasid taas, et Euroopasse rajatav raketitõrjekilp pole suunatud Venemaa vastu.
USA: Venemaal pole põhjust tunda end ohustatuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme juba aastaid pidevalt ja selgelt kinnitanud, et meie raketitõrjekoostöö pole mingil juhul suunatud Venemaa vastu,» kommenteeris USA välisministeeriumi esindaja Mark Toner uudistevõrgule AFP Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi tänast sõnavõttu, milles Medvedev nimetas Venemaa välja jätmist Euroopa raketikilbist ohuks riigi julgeolekule.
«Me oleme selgelt öelnud, et soovime teha Venemaaga raketikaitsealast koostööd,» lisas Toner.
Medvedevi sõnul pole Ühendriigid andnud Venemaale juriidilist garantiid, et Euroopasse rajatavat raketitõrjesüsteemi ei kasutata kunagi nende vastu. Moskva väitel keeldub Washington seda aga andmast.
Medvedev täpsustas, et kui läänepartneritega ei õnnestu sel teemal kompromissi saavutada, tuleb võtta kasutusele vastuabinõud ehk «arendada Vene tuumavõimekuse ründepotentsiaali». «Kuid see oleks väga halb stsenaarium, mis viiks meid tagasi külma sõja ajajärku,» tõdes ta.
Ekspertide sõnul näitab Medvedevi sõnavõtt Moskva kasvavat pahameelt küsimuses, mis on Venemaa ja lääneriikide vahelistes suhetes olnud juba aastaid üheks suuremaks komistuskiviks.
Ühendriikide president Barack Obama otsustas ülemöödunud aastal loobuda raketikilbi osiste paigutamisest Poola ja Tšehhi territooriumile. Seejuures on USA kinnitanud, et uus lahendus luua raketiohu vastu lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Eelkõige on räägitud Iraanist lähtuvast ohust.
Ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen on kinnitanud, et allianss vajab heidutavat ja efektiivset raketikaitsesüsteemi, aga see pole suunatud Venemaa vastu.
Ka on Washington ja NATO avaldanud valmisolekut teha Venemaaga senisest suuremat koostööd, kuid Moskva suhtub koostööpakkumistesse ettevaatlikult, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.