Kuula: Venemaa eraarmee sõdurid kokkupõrkest USA vägedega: «Saime kuradi kõvasti kere peale» (74)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria sõdurid T-72 tankiga.
Süüria sõdurid T-72 tankiga. Foto: Mikhail Voskresenskiy/Sputnik/Scanpix

Lagedale on tulnud helisalvestised, millel võib kuulda Venemaa Wagneri eraarmee sõdurite kommentaare rünnakule Süürias, mille käigus hukkus kümneid nende võitluskaaslasi. Sõdurite sõnul oli tegu «p***es üritusega».

Polygraph.info avaldas kolm helisalvestist, mis saadi kätte Kremlile lähedaselt allikalt. Allika enda sõnul tegid salvestatud telefonikõnesid Wagneri eraarmee ridadesse kuuluvad sõdurid. Kokkupõrge leidis aset 7. või 8. veebruari hommikul, mil Venemaa palgasõdurite poolt toetatud Süüria valitsusväed üritasid vallutada Deir Ezzori lähedal asuvat naftavälja.

Venemaa võitlejad sattusid kontakti USA sõduritega. Rünnakule vastas USA õhurünnakute ja suurtükitulega. Polygraph.info kirjutas salvestiste teksti ümber ja tõlkis enda käsutusse saadud klipid ära.

«Arvan, et see oli nii ränk õppetund, et nad peaksid seitse korda kukalt kratsima enne kui uuesti üritavad» - Kalev Stoicescu

Esimeses klipis ütleb mees: «Üks üksus kaotas kohe 200 meest, teine kaotas 10. Ma ei tea kolmanda üksuse kohta midagi, aga see sai korralikult pihta. Ehk siis kolm üksust said peksa.»

Mees selgitab, et USA väed kasutasid kaudtuld ning helikoptereid, et rünnakule vastata. «Nad pommitasid meist püha p*sa välja ja meie meestel polnud midagi peale käsitulirelvade...mitte midagi. Mitte isegi õlalt lastavaid SAMe või midagi sellist. Nad lasid meid tükkideks ja saatsid põrgust läbi,» rääkis ta.

Kõneleja oli kriitiline ka Venemaa valitsuse suhtes: «Nad andsid meile kolki nagu me oleks s*tatükid...aga meie valitsus lükkab nüüd tagurpidikäigu sisse. Keegi ei vasta ja keegi ei karista selle eest kedagi.»

Teises klipis selgitas üks sõdur, et lahing muutus kiiresti veresaunaks, sest venelased kaotasid soomustoetuse. «Kõigist masinatest jäi pärast lahingut alles üks tank ja üks BRDM (luuresoomuk). Kõik ülejäänud BRDMid ja tankid hävitati kohe esimestel minutitel.»

Kolmandas klipis on kuulda, kuidas üks mees räägib sündmuste käigust. Tema sõnul oli venelaste konvoi sihtmärgist mõnesaja meetri kaugusel, kui USA väed neid suurtükitulega tabasid, pühkides esimesed sõidukid maa pealt minema.

«Me saime kuradi kõvasti kere peale, jänkid tegid end arusaadavaks,» ütles mees. «Mida nad lootsid? Et jänkid tõmbavad lihtsalt minema? See on p*sk. Mõne isikut ei saa isegi kindlaks teha, siin on liiga palju inimesi (surnuid).» Samuti väidetakse ühes klipis, et venelaste hulgas hukkus vähemalt 215 inimest.

Siiani on teatatud, et surma võis saada kuni 300 venelast. Kreml lükkas algselt tagasi igasugused seosed, aga viimase nädala jooksul on Venemaa välisministeerium tunnistanud, et mõnikümmend venelast sai surma või vigastada.

Välisministeeriumi raportis seisis: «Venemaa relvajõudude liikmed ei osalenud ja Venemaa sõjatehnikat ei kasutatud.» Öeldi, et asjaga seotud Venemaa kodanikud viibisid seal oma vabal tahtel ja erinevatel põhjustel. 

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom: eraarmeede kasutamine minimeerib sõja puhkemise ohtu suurriikide vahel

Rahvusvahelisel areenil oleme mingis mõttes tagasi ajas, kus sõjalised suurriigid rivaalitsesid üksteisega, nagu see oli külma sõja päevil. Peeti siis ja peetakse ka praegu varisõdu (inglise keeles - proxy war) n-ö vahendajate

Yana Toom.
Yana Toom. Foto: TAIRO LUTTER/PM/SCANPIX BALTICS

kaudu laupkokkupõrget vältides, mis minimeerib kiire sõjalise eskaleerumise nagu näiteks vastastikuste tuumalöökide riski. Vahendajateks on reeglina välisarmeed ja kõikvõimalikud partisanid. Kuid viimasel ajal mängivad üha suuremat rolli eraarmeed, mis tegutsevad kontaktis oma riikide eriteenistuste ja sõjaväelastega.

Ilmselt just sellist asjade käiku nägime Deir ez-Zoris. Mida teame täpselt? Valitsusmeelsed võitlejad alustasid pealetungi saavutamaks kontrolli naftaalade üle. Opositsioon kutsus appi Ameerika lennukid, mis ründasid kolonni. Rünnak osutus edukaks ning ohvriterohkeks. Vene lennukid kolonni ei kaitsnud, mis peaks tähendama, et Vene kindralitega seda pealetungi ei kooskõlastatud.

Usutavat infot ohvrite arvu kohta mõistagi pole - sõltuvalt allikast on erinevused liiga suured. Küll aga on kindel see, et surma said Venemaa kodanikud, oletatavasti eraarmeest. Intsidendijärgne Washingtoni ja Moskva reaktsioon on märgiline - ameeriklased väidavad, et nii enne kui ka pärast rünnakut küsisid nad venelastelt infot, venelased aga esialgu üritasid oma huvi toimunu vastu mitte välja näidata. Venemaa välisministeerium tunnistas oma kodanike hukkumist alles hiljuti. Selline reaktsioon näitab: mõlemad pooled väldivad seda, et juhtumit saaks casus belli-na käsitleda. 

Ilmselt Venemaa, kus palgaline sõjateenistus välismaal on ametlikult keelatud, rakendab aktiivselt Ameerika kogemust - USAs teatavasti kasutatakse eraarmeesid (hea näide on Blackwater). Pole välistatud, et lõppude lõpuks muudetakse ka Venemaal seadust, mis sellistele gruppidele ametliku staatuse annab.

Eraarmeede kasutamine varisõdades ei aita küll kaasa konfliktide kiirele lahendamisele, kuid minimeerib sõja puhkemise ohtu suurriikide vahel justkui veeretades vastutuse «tavainimeste» kaela.

Sõjaajaloolane Igor Kopõtin: Wagneri rühmituse hävimist soovib mitu huvigruppi

Igor Kopõtin.
Igor Kopõtin. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Kogu Wagneri rühmitusega seotud lugu on väga hämar. Saame aru, et see üksus on oluline, kuna rühmituse kaudu võib Kreml täita selliseid ülesandeid, mida pole võimeline poliitilistel kaalutlustel täitma Venemaa regulaararmee. Seetõttu oli Wagneri rühmitus Ukrainas aastatel 2014-2015 ja sellepärast on ta ka Süürias.

On raske öelda, miks selline asi juhtus. Minu hinnangul on mitu huvigruppi, mis on huvitatud Wagneri rühmituse hävitamisest või selle mõju minimeerimisest.

Ühest küljes on USA ise, mis ilmselt jälgib Wagneri rühmituse tegevust ja mõistab neist tulenevaid ohtusid.

Teiseks on Kreml, täpsemalt kindralstaap, mis küll kasutab Wagneri rühmitust oma räpaste tööde tegemiseks, kuid teisalt peetakse rühmituses teeninud inimesi ka ohtlikeks ja võivad olla mingisugused kavatsused neist lahti saada. Samas pole ka see väga selge. Teine külg on see, et räägitakse, kuidas Kreml ehk kindralstaap tahab rühmituse hoopis legaliseerida.

Kolmas huvigrupp, kes võis olla Wagneri rühmituse kaotuste kandmisest huvitatud, võis olla Süüria ehk Bashar al-Assadi armee. Me ei tea tagamaid ja kõiki põhjuseid ega seda, mis hõõrdumised võisid toimuda Süüria armee ja palgasõdurite vahel.

Kui lugeda ühte intervjuud, mida venekeelne Radio Svoboda ühe 7. veebruaril operatsioonil osalenud Wagneri rühmituse liikmega teinud on, siis seal käib korra läbi mõte sellest, et miks samuti operatsioonist osa võtnud Süüria regulaararmee ei kasutanud oma õhutõrjevõimekust. Seda siis selleks, et tõrjuda USA õhurünnakuid või toetada maismaaüksusi.

Mina isiklikult kaldun arvama, et võib-olla üritas Venemaa kindralstaap neid kuidagi maha kanda, aga seda on väga keeruline hinnata. 

Samuti kui vaadata kaotusi, siis need numbrid on täiesti erinevad. Alates viiest kuni 300 inimeseni. USA ütleb, et keskeltläbi 100. Need pole kindlasti mitte kõik venelased. Kokku võis seal olla 400-500 võitlejat, lisaks veel soomustehnika. Nende kaotused võisid olla 100, aga surnute rahvust ei eristata.

Putini ametlik seisukoht on see, et ühtegi Venemaa sõdurit seal polnud, keegi surma ei saanud. Nüüdseks on siiski suudetud kinnitada viie Venemaa kodaniku hukkumine. See on nende seisukoht.

Veel üks aspekt on see, et ameeriklased võtsid enne õhuoperatsiooni käivitamist ühendust venelastega ja sealt kinnitati väidetavalt, et Vene armee sõdureid seal polnud. Isegi kui nad olid teadlikud Wagneri rühmituse tegevusest, siis ei saanud nad seda reeta. Sealt kaudu oleks tulnud ilmsiks seos Wagneri rühmituse ja Kremli vahel.

Peab mõistma, et Wagneri rühmitus on nagu väike eraarmee. Räägitakse, et seal võib olla kuni 3600 võitlejat. See on enam-vähem brigaadi suurune üksus.

Üks küsimus on, et kui palju need kaotused mõjutavad Wagneri rühmituse tegevust, Venemaa tegevust Süürias või Venemaa suhtumist hübriidsõtta. Tegelikult on ju Wagneri rühmituse kasutamine hübriidsõja element, sest see on poliitilistel eesmärkidel hästi mugav ja hübriidsõja instrumendina väga tõhus.

Üldiselt võib arvata, et Wagneri rühmitus on võimeline neid kaotusi väga kiiresti korvama, sest Venemaal leidub ikka veel häid spetsialiste, kes on valmis oma eluga riskima sellise raha eest, mida Wagneri rühmitus maksab.

Ma ei kahtle, et isegi kui rühmitus kandis raskeid kaotusi, siis suudab ta kiiresti taastada oma lahingvõimekuse. Küsimus on selles, kui palju Wagneri rühmitus oma võimekusest ikkagi kaotas. 

Stoicescu: wagnerlaste kasutamisega üritab Putin mitte oma sõnu süüa

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescu sõnul ei ole oodata, et Venemaa midagi kinnitaks: «Võttis kaunis kaua aega, et Venemaa üldse tunnistaks, et Venemaa kodanikud 7. veebruaril Deir Ezzoris surma said.»

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu. Foto: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

«Nüüd on Venemaal hakanud üha rohkem detaile välja ujuma. Eelkõige sotsiaalmeedia kaudu ja ka nii-öelda vabade massimeedia kanalite kaudu. Sisemise surve tõttu on Venemaa pidanud üha rohkem üles tunnistama, et kaotusi oli,» sõnas Stoicescu.

Tema hinnangul jääb Venemaa pool aga kindlasti eitama seost Vladimir Putini salaarmeeks nimetatava Wagneri Grupiga. USA meedia kaudu tuli hiljuti välja detaile, mille kohaselt on Putini kokaks nimetataval Jevgeni Prigožinil seos Wagneriga.

«Skeem on selline, et Wagner loodi kui Ukrainas hakkasid asjad 2014. aastal arenema ja selle loojaks oli GRU erupolkovnik. On teateid, et wagnerlased läbivad esmaväljaõppe «juhuslikult» GRU väljaõppebaasi kõrval Krasnodari krais. Üha rohkem on selge see, et need üksused, olgu nad palgasõdurid või häkkerid, on sellised struktuurid, mida on Venemaal võimalik ära kasutama ilma, et nad vastutust võtaksid.»

Ka 7. veebruaril toimunud kokkupõrke kohta on välja tulnud, et enne seda oli saadud heakskiit Moskvast. Kui algselt oli teateid nimetust ministrist, siis Stoicescu sõnul on õhus spekulatsioonid, et kinnituse võis anda presidendi administratsiooni ülem.

Stoicescu hinnangul on teadete põhjal wagnerlasi Süürias umbes pataljoni taktikalise suurusega üksuse jagu. «Wagnerlasi on teatud nimekirjades üle 3000, vaevalt, et nad kõik Süürias on, aga tuhatkond võib neid olla küll,» usub teadur.

«On näha, et see avantüür lõppes nende jaoks seal üsna kurvalt. Vaevalt, et Wagneri Grupp nüüd sellepärast laiali läheb, aga eks kõik on oma õppetunnid saanud, sest USA küsis ametlikult Venemaa poolelt, kas Venemaa üksusi ja sõjaväelasi seal on. Venemaa vastas selgelt, et ei ole ja sellele järgnes see, mis järgnes ehk USA löök.»

Stoicescu sõnul võib wagnerlaste kaudu tegutsemist näha Putini soovina mitte oma sõnu süüa, sest detsembris teatati sõjalise missiooni täitmisest Süürias. «Nüüd on viidud ka Su-57 lennukid sõjatandrile, et neid seal inimeste peal katsetada,» lisas Stoicescu.

Teaduri sõnul pole kumbki pool ilmselt sellises olukorras täpsete arvude avaldamisest huvitatud ja tema hinnangul võib 300 Venemaa kodaniku hukkumisest rääkimine olla veidi ülepaisutatud, aga tegu polnud vaid üksikute ohvritega. «Kümnetes oli see arv kindlasti, võib-olla ka sada või rohkem,» usub Stoicescu. Unustada ei tasu ka süürlasi, kes võisid moodustada umbes poole tervest üksusest.

«Seal oli muidugi ka juhuse faktor, et see grupp oli üle Eurfrati jõe saanud ja idakaldale pääsenud. Nad olid endale sinna taganemiseks ehitanud pontoonsilla, aga kõrgemalt lasti vesi tammi tagant jooksma, kõrgenenud vesi viis silla minema ning nad jäid valele poole jõge, aga otsustasid seal rünnakule minna.» Algselt toodi põhjuseks seal asuv USA gaasitehas, aga see pole töötav tehas ja selle pärast sõdimist Stoicescu tõenäoliseks ei pea.

«Ilmselt oli rünnaku eesmärk vaadata, milline on vastus ja kas õnnestub seal mingisugust territooriumi hõivata ning kurde ja ameeriklasi tagasi lükata. Eks nad ise olid ka väga ehmunud ja ei oodanud, et nad saavad sellise löögi öistes tingimustes, kus neil suuresti «silmad puudusid» ja polnud ka õhukaitset. Ameeriklastel oli kõik vajalik olemas, kaasa arvatud vägev tulejõud ning need kolonnid hävitati peaaegu täielikult.»

Stoicescu lisas veel, et ameeriklaste löök oli väga konkreetne ja täpne. «Oli teateid, et al-Assadi ja teiste jõud koondatakse uuesti, aga arvan, et see oli nii ränk õppetund, et nad peaksid seitse korda kukalt kratsima enne kui uuesti üritavad.»

Kommentaarid (74)
Copy
Tagasi üles