Ida-Ghouta elanikud ei soovi lahkuda Süüria vägede piiramisrõngast (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Süüria tsiviilisikut otsivad pommitrünnakus purustatud maja varemetest ellujäänuid Ida-Ghouta enklaavi linnas Doumas.
Süüria tsiviilisikut otsivad pommitrünnakus purustatud maja varemetest ellujäänuid Ida-Ghouta enklaavi linnas Doumas. Foto: HAMZA AL-AJWEH / AFP / SCANPIX

Süürias Ida-Ghoutas elavad tsiviilisikud eiravad endiselt Venemaa pakkumist lahkuda piiramisrõngas enklaavist, samas kui mässulised ja Moskva jätkasid teineteise süüdistamist humanitaarkriisis.

Õhurünnakud ja lahingud on vähenenud sestsaadik, kui Kreml teatas igapäevasest viietunnisest pausist pommitamistes. Kuid mitte keegi laastatud piirkonna 400 000 elanikust ei ole astunud bussidesse, mille režiim kolmapäeva õhtuks elanike evakueerimise tarvis kohale tõi.

AFP ajakirjanikud ei näinud mingit liikumist Wafideeni kontrollpunktis, mille kaudu pidanuks evakueeritavad Damaskuse lähedal asuvast Ida-Ghoutast lahkuma. Süüria valitsus kaotas enklaavi 2012. aastal ja on enam-vähem kogu selle aja seda piiranud.

«Humanitaarkoridor on avatud kõigile soovijatele, kuid mitte keegi pole tulnud ja see on juba teine päev,» ütles sõjaväeohvitser kontrollpunktis.

Süüria Punase Poolkuu töötajad ootavad Wafidini piirkonnas Ida-Ghoutast evakueeruvaid tsiviilisikuid. Seni pole keegi aga mässuliste kontrolli all olevast enklaavist lahkuda soovinud.
Süüria Punase Poolkuu töötajad ootavad Wafidini piirkonnas Ida-Ghoutast evakueeruvaid tsiviilisikuid. Seni pole keegi aga mässuliste kontrolli all olevast enklaavist lahkuda soovinud. Foto: Chine Nouvelle / Sipa / Scanpix

Režiimi toetaja Venemaa andis esmaspäeval korralduse igapäevaseks nn humanitaarpausiks enklaavis ning on öelnud, et tagab tsiiviilisikute turvalise lahkumise.

Hoolimata Venemaa sammust jäi ÜRO kindlaks oma laupäevasele nõudmisele, et kõik osapooled peavad järgima 30-päevast vaherahu. Maailmaorganisatsiooni sõnul on 40 abilastiga veokit ootamas vägivalla lõppemist.

Moskva nn humanitaarpaus kujutab endast samasugust taktikat, mida Süüria režiim kasutas Aleppos, kust nad ägedate lahingute ajal 2016. aastal mässulisi välja üritasid sundida.

Kolmapäevase võitluspausi ajal ei teatatud ühestki ohvrist, kuid sõjalennukid olid taas taevas juba vahetult pärast selle lõppu.

Enne ja pärast pausi sai Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmeil kolmapäeval surma üheksa tsiviilisikut. Esimese viietunnise pausi ajal teisipäeval hukkus režiimivägede pommitamises kaks tsiviilisikut.

Süüria režiim on süüdistanud Ghoutas tegutsevaid islamistlikke rühmitusi humanitaarkoridoride tulistamises ja tsiviilisikute kasutamises inimkilbina.

«Terroristid takistavad lahkuda soovijaid kas neid survestades või humanitaarkoridore tulistades,» lausus anonüümsust palunud ohvitser.

Ta hoiatas, et kui tänane humanitaarpaus möödub sama viljatult, võidakse sellest meetmest sootuks loobuda.

«Vaherahu pidi rakendatama kolmel päeval. Seda võib pikendada, kuid milleks jätkata, kui tulemusi pole,» lisas ta.

Ida-Ghouta elanikud on umbusklikud Venemaa suhtes, kelle sõjalennukid neid koos Süüria omadega pommitasid.

Kolm piirkonnas tegutsevat peamist relvarühmitust aga on nõudnud kindlamaid rahvusvahelisi garantiisid ja evakueerimist ÜRO järelevalve all.

Tagasi üles